Soome meediaturg koges 2009. aastal suurimat langust pärast sõda

Seal kus on inimesed, on ka meediaturg. Foto rallivõistluselt. Foto: SCANPIX

Soome Statistikaameti meediaturu ülevaatest selgub, et 2009. aastal vähenes põhjanaabrite meediaturu maht mullusega võrreldes 5 protsenti, mis on suurim kukkumine pärast II maailmasõda.

Eelmise majanduslanguse, ehk lama ajal Soomes 90ndate algul tõmbus meediaturg kokku 3-4 protsendi võrra.

Kui elektrooniline meedia (internet, televisoon ja raadio) suurendas mullu oma mahtu 5 protsenti, pidi printmeedia leppima vähenemisega 8 protsenti.

Printmeedia alla loevad soome statistikud päevalehti, muid ajalehti, tasuta lehti, ajakirju, perioodilisi väljaandeid, raamatuid, otsepostiga saadetavaid materjale ja katalooge.

Printmeedia pidi loovutama ka oma turuosa kogu massimeediaturul 1,5 protsendi võrra. See turuosa on nüüd 65 protsenti. Elektroonilise meedia turuosa on 28 protsenti.

Langus tabas ka niinimetatud salvestatud meedia turumahtu – 6 protsenti. Siia kuuluvad salvestatud muusika ehk fonogrammid, videod (DVD, Blue-ray ja VHS) ja kinofilmid.

Meediumitest eraldi võetuna suutsid oma mahtu mullu parandada raamatud (pluss 1protsent), internet (pluss 5 protsent) ja kino (pluss 3 protsent).

Rahalises väljenduses oli Soome mulluse massimeedia maht ligikaudu 4,2 miljardit eurot, mis on 240 miljonit eurot vähem kui aastal 2008.

Esimest korda aastakümnete jooksul langes mullu päevalehtede osa meediaturult teenitava reklaamitulu jaotuses alla 50 protsendi.

Soome Statistikaamet täpsustab oma kodulehel avaldatud infobülletäänis, et on arvestanud numbrite kokkulöömisel lõppkasutaja tasandit. Mis ajalehtede puhul väljendub näiteks tellijate arvus, millele lisandub mahamüüdud eksemplaride arv. See number ei pruugi olla täpselt sama, mis tiraaži number.

Samuti ei kajasta numbrid Soome meediatööstuse eksporti.

Tänavu on Soome reklaamiturg võrreldes mullusega praegu jooksvalt 5 protsendiga plussis (vaata artikkel samal teemal allpool).