Teenetemärgi saanud ettevõtja hakkab kaitsma naisi
4. veebruar 2016, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaal ettevõtluse arendajana Valgetähe teenetemärgiga austatud Svetlana Heino, Kiviõli õmblustööstuse Svarmil juht läheb kevadel pensionile ja hakkab võitlema naiste õiguste eest.
Heino juhitav Svarmili õmblustööstus on üks väheseid Eesti tekstiiliettevõtteid, mis suutis konkurentsis Aasia odavõmblejatega ellu jääda ja isegi laieneda. Sajandivahetuse paiku müüs Heino enda poolt asutatud firma maha Suurbritannia ettevõttele Berendsen.
„Müüsime ettevõtte, sest meil polnud raha arendamiseks,“ tunnistab Heino.
Selle tehingu järel erandlikuna võitis ta uue omaniku usalduse ning on firmat juhtinud tänaseni.
„Oleme seitsme inimesega ettevõttest kasvanud 270 töötajaga firmaks, millele tehakse alltöövõttu ka teistest riikidest,“ ütleb Heino Postimehele. „Me oleme muutunud raske õmblustöö tegemisele lisaks ka oluliseks tootearendajaks, sest mulle meeldivad targad inimesed nii ettevõtte juhtide seas kui ka töökohtadel.“
Samal ajal, kui õmblustööd peetakse just vaeste Aasia riikide poolt pakutava konkurentsi tõttu vähetasuvaks, nimetab Heino oma ettevõtte poolt makstavaid tasusid väärikateks. Kuid ta ei nõustu summasid avaldama.
Tänavu kevadpühal läheb Heino pensionile, kuid ei kavatse sellegi poolest käed rüpes puhkusepõlve nautida. Ettevõtluse edendaja asutab koos mõttekaaslastega Narvas naiste õiguste eest seisva Sonta klubi, et parandada just Ida-Virumaal oma sookaaslaste elu. „Minu ettevõttes töötab 240 naist ja ma tean väga hästi nende muresid,“ tõdeb Heino.
Suurimaks mureks peab ta üksikemade käekäiku, kelle sotsiaalse kaisega pole Eestis asjad veel kuigi hästi. Samuti kavatseb õmblusärist lahkuv naine jätkata ka naiste heaolu parandamist töökohtadel. „Meil on koos Maaülikooliga pooleli projekt, et muuta õmblustööstuses naiste töökohad senisest ergonoomilisemaks,“ selgitab Heino. „Ma tahan, et ka rasket tööd tegevad naised oleksid kauem terved.“
Samuti kavatseb Heino jalgealuse tuliseks kütta enamusel Ida-Virumaa ettevõtetel, mis ei võimalda auraha teeninud juhi sõnul naistele meestega võrdväärset karjääri. „Võrdsetest õigustest meil küll räägitakse, aga Ida-Virumaal naisi juhtivatel kohtadel lihtsalt pole. Mehed riisuvad koore ja naised kõlbavad nende arvates rasket tööd tegema küll,“ lisab Heino.