Aina enam eestlasi vajab reisil olles konsulaarabi

Üle poolte juhtumitest on seotud sellega, et inimesel kaob või varastatakse ära reisidokument. Foto: Eero Vabamägi

2015. aastal vajas iga päev kuskil maailmas konsulaarabi neli eestlast, enamasti oli selleks põhjuseks reisidokumentide varastamise või kaotamine.

Konsulaarabiga seotud toimingud tehti 2015. aastal 1656, aukonsulite vahendusel tehti neist 263. See tähendab, et iga päev saab alguse ligikaudu neli uut konsulaarabi juhtumit ning lõviosa juhtumitest on seotud reisidokumendi kaotusega.

«Tõepoolest, kõige levinum konsulaarabi nii läbi aastate kui ka eelmisel aastal oli see, et inimesel oli vaja reisidokumendi kaotamisel asendusdokumenti, ehk ligi 60 protsenti nendest juhtumitest, millega meie poole pöörduti, oli seotud sellega,» sõnas Konsulaarosakonna peadirektor Kersti Eesmaa.

Kui välismaal kaob pass, siis esimesena tuleb minna politseijaoskonda. «Teiseks, tasub teha endast kaks fotot ja seejärel pöörduda Eesti saatkonda. Kui see ei õnnestu, siis peab kontakteeruma välisministeeriumiga,» soovitas Eesmaa.

Reisiteadlikkuse tõstimisel on välisministeeriumi keskendunud neljale märksõnale: reisidokumendid, reisiinfo, reisikindlustus ning registreerimine.

Ta rõhutas, et üheks olulisemaks punktiks on oma reis välisministeeriumi koduleheküljel registreerida. «Reisile registreerimine on vajalik eelkõige selleks, et kui seal riigis midagi juhtub, kas õnnetus või maavärin, siis saame võimalikult kiiresti seal viibivate inimestega ühendust,» lausus Eesmaa.

Eesmaa kinnitas, et neid andmeid ei edastata kuhugi mujale, kuna need on täielikult kaetud isikuandmete seadusega ja kasutatakse juhul, kui tõepoolest on vajadus.

Eesmaa meenutas õnnetust, kus neli Eesti alpinisti sattus Peruus traagilisse õnnetusse ja ellujäänuid oli üks. «Meid aitas suuresti see, et inimene, kes jäi ellu, oli oma reisi registreerinud ja ta oli märkinud ka sinna lisainfot. Näiteks, meil on väga vähe peale hakata sellega, kui ankeedis on nimi ja mobiiltelefoni number,» sõnas ta. Eesmaa lausus, et too isik oli juurde kirjutanud, millise grupiga ta sinna mägedesse läks ja mis on selle grupijuhi kontaktnumber.

«Teisalt, eelmisel aastal andsime välja päris palju reisihoiatusi, sest maailmas muutub olukord aina ebastabiilsemaks,» märkis Eesmaa. Ta tõi näite, et 30 korral aastas peeti vajalikuks anda ka konkreetne reisihoiatus. «Näiteks nii Pariisi kui ka Sharm el-Sheikhi lennujaama puhul, kuid neid näiteid on ka teisi,» meenutas Eesmaa.