IRLi ootamatu meelemuutus alkoholipoliitika osas

IRL kuuluv justiitsminister jättis alkoeelnõu kooskõlastamata. Foto: Mihkel Maripuu

IRL kuuluva justiitsminister Urmas Reinsalu kriitikatule alla sattunud alkoholipiirangud on sees partei enda eelmise aasta valimislubadustes. Näiteks lubas IRL ka ise hakata piirama napsumüüki ja plaanis karme piiranguid alkoreklaamile.

Oma valmisplatvormis lubas IRL:

1) Piirame alkoholi kättesaadavust

piirame alkoholi müüki jaekaubanduses – alkoholi võib eksponeerida vaid eraldi müügialal;

kaalume jaemüügikohtade vähendamise võimalusi;

tõhustame järelevalvet alaealistele alkoholimüügi osas – seadustame lapsevanemate nõusolekul nn testostud. Samuti muudame rangemaks karistusi alaealistele alkoholi kättesaadavaks tegemise eest;

algatame arutelu alkoholi ostmise ja tarbimise eapiiri tõstmise kohta;

toetame algatusi alkoholivabade päevade ja perioodide populariseerimisel;

toetame põhimõtet, et avaliku sektori asutuste korraldatud ametlikud üritused võiksid üldiselt toimuda ilma tasuta pakutava alkoholita.

2) Piirame alkohoolsete jookide müügiedendust

lubame alkoholireklaamides esitada üksnes neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta ja keelustame alkoholi turustamiseks nn elustiilireklaamid;

piirame alkoholi reklaamimise võimalusi, sealhulgas keelustame alkoholi ja alkoholitootjate välireklaami.

3) Muudame alkoholi hinna- ja maksupoliitikat

Teadusuuringud on näidanud, et hind mõjutab alkoholi tarbimist rohkem kui ükski teine meede, seda eelkõige noorte seas.

Tõstame igal aastal alkoholiaktsiisi määras, mis tagab, et alkoholi hind kasvab kiiremini kui Eesti keskmine palk. Alkoholiaktsiisi olulise tõusu või teiste alkoholi hinda tõstvate meetmete rakendamisel suuname samal ajal lisavahendeid salaturu vastu võitlemisse.

Töötame välja maksumeetmed noortele suunatud lahjade magusate jookide kõrgemalt maksustamiseks.

4) Arendame välja ravi- ja rehabilitatsiooniteenused sõltlastele

Kättesaadavuse ja reklaami piiramise kõrval asume välja arendama ravi- ja rehabilitatsiooniteenuseid sõltlastele.

Alkoholismi ravi peab olema sõltlastele ja nende peredele rahaliselt jõukohane ja vajalikud teenused tuleb lülitada Haigekassa teenuste nimekirja.

Sõltlastele tuleb luua kättesaadavad võimalused raviks, vajadusel ka sundraviks, sh ise määratavaks sundraviks. Tuleb luua erirežiimil järelravi üksused, nagu on paljudes Euroopa riikides, ning jälgimis- ja tugisüsteem edaspidiseks, kui alkohoolik ravilt väljub.

Samuti on vajalikud hooldekodud juba dementsuse staadiumis inimestele, mis säästaks arvukalt perekondasid.