Justiitsministeerium lükkas Ossinovski alkoeelnõu tagasi

Foto: SCANPIX

• Uus eelnõu keelaks alkoholi müügi tanklates.
• Uus eelnõu käsib poodidel teha eraldi alkoholiosakonnad.
• Uus eelnõu lubab telereklaamis näidata ainult liikumatut ja ühevärvilist pilti.
• Uus eelnõu keelab happy hourid baaris ja napsu degusteerimise poes.

Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et justiitsminister Urmas Reinsalu ei andnud kooskõlastus alkoholi- ja reklaamiseaduse eelnõule, millega oli kavas piirata nii napsumüüki kui ka selle reklaamimist. Postimehele teadaolevalt plaanib sotsiaalministeerium sellgipoolest eelnõuga minna valitsuskabinetti.
 

Justiitsministeerium heidab alkoeelnõule ette, et ei ole aru saada, millele eelnõuga planeeritud muudatused on peamiselt suunatud, kas alkoholismist tingitud tervisekahjude vähendamisele, alaealiste alkoholiga kokkupuute vähendamisele, riigi keskmise alkoholitarbimise vähendamisele või alkoholisõltuvuses inimeste hulga vähendamisele.

Ka jääb eelnõu põhjal selgusetuks, miks on eesmärkide saavutamiseks valitud just sellised meetmed ning miks ei ole välja toodud eesmärke võimalik saavutada vähemkoormavate meetmetega, mis muu hulgas on välja toodud ka alkoholipoliitika rohelises raamatus.

Ka leiab IRL kuuluv minister, et eelnõu seletuskirjas esitatud argumentatsiooni järgides ei saa olla kindel, et meetmed viivad eesmärkide täitmiseni, või vaadeldavaid indikaatoreid (keskmiselt aastas täisealise elaniku kohta tarbitud puhta alkoholi kogus) mõjutaksid.

«Justiitsministeerium toetab eesmärki kaitsta rahvatervist alkoholi tarbimisest tulenevate ohtude eest, kuid paneb südamele, et eesmärgini tuleb jõuda ühiskonda kõige vähem koormaval ja kõige kuluefektiivsemal viisil,» seisab justiitsminister Urmas Reinsalu allkirja kandvas kirjas.

Reinsalu paneb eelnõule süüks, et sellele ei ole eelnenud väljatöötamise kavatsust.  Kavatsuse  eesmärk on välja selgitada, kas probleemi lahendamiseks on vaja tingimata seadust muuta, vastu võtta täiesti uus seadus või sobib mõni muu vahend probleemi lahendamiseks, vältimaks sisutuid regulatsioone ja ülereguleerimist.

Reinsalu rõhutab, et selle koostamine ei ole vaid bürokraatlik kohustus, mis õigusaktide vastuvõtmise aega venitab, aga seda tehes oleks saanud ka mitmeid probleeme oleks saanud lahendada.

Reinsalu sõnul oleks olnud vaja analüüsida,  miks ei ole seni kehtestatud piirangud suutnud taotletavat eesmärki saavutada ning kas seetõttu, et mõni kehtivatest piirangutest taotletava eesmärgi saavutamisele kaasa ei aita, oleks võimalik mõni kehtivatest piirangutest kehtetuks tunnistada enne, kui uusi täiendavaid piiranguid seada.

Justiitsministeerium teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku viia läbi kavandatavate piirangute kohta ka järelhindamine ning sellekohane kohustus seadusesse sisse kirjutada (vrdl näiteks Prantsusmaa sellekohane kohustus regulatsiooni puhul, mis on eeskujuks võetud reklaamipiirangute osas).

Sotsiaalministeerium etteheidetega ei nõustu

«Eelnõul ei ole väljatöötamiskavatsust, sest vabariigi valitsuse tegevusprogrammis oli selle tähtajaks ettenähtud 2015. a sügis ja eelnõu oli seega kiireloomuline. Sellisel juhul väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Ta lisas, et eelnõu väljatöötamisele eelnes üks laiemaid kaasamisringe üldse alkoholipoliitika rohelise raamatu näol, mille raames said kõik osapooled oma seisukohti esitada. Huvigruppidega koos ette valmistatud roheline raamat, on laiem kui väljatöötamiskavatsus.

Justiitsminister heitis eelnõule ette, et  arvesse pole võetud edaspidi jõustuvaid aktsiisitõuse, mille eesmärgiks oli  on mõjutada nii alkoholi liigtarbimist kui ka noorte alkoholitarbimist. «Seega tuleks uute meetmete kavandamisel näidata ära, miks ei ole eelnevalt kavandatud meetmed piisavad eesmärgi saavutamiseks. Meetmete selline kehtestamine, kus eelnevate meetmete mõju teadmata kehtestatakse uued rangemad meetmed, võtab riigilt võimaluse hiljem hinnata, millist mõju milline konkreetne meede avaldas ning kas iga meede täitis taotletavat eesmärki,» kirjutas justiitsminister.

Ka heidetakse eelnõule ette, et võrdlusriikideks on võetud  peamiselt Põhjamaad. «Alkoholipoliitika osas ei saa Põhjamaid ja Eestit pidada alkoholipoliitika osas sarnaseks just Põhjamaades valitseva riikliku alkoholimonopoli tõttu. Näiteks on seletuskirjas välja toodud võrdlus alkoholi jaemüügikohtade kohta Eestis, Soomes, Norras ja Rootsis, mis aga ei ole võrreldavad, kuna Eesti on teinud selles valdkonnas teadliku otsuse vaba ettevõtluse kasuks,» seisab kirjas.

Justiitsministeerium seab kahtluse alla kava keelata alkohoolsete jookide esitlus kauplustes. «Selgusetuks jääb, miks on otsustatud rakendada rangemat meedet kui meede, mis on ette nähtud alkoholipoliitika rohelises raamatus. Nimelt on rohelises raamatus pakutud meetmena välja võimalus pakkuda alkoholi degusteerimiseks üksnes alkoholi müügialal. Miks on leitud, et selline meede on eesmärgi saavutamiseks kõige kuluefektiivsem ning kaalub üles teised rohelises raamatus alkohoolsete jookide müügiedenduse piiramiseks ette nähtud meetmed?» küsib Reinsalu.

Ka jääb justiitsministeeriumile arusaamatuks, miks on kavas piirata alkoholi müüki tanklates, kuigi alkoholipoliitika rohelises raamatus see säte puudub.

«Selgusetuks jääb, miks on eesmärgi saavutamiseks valitud just regulatiivne meede, kui alkoholipoliitika rohelise raamatus on eesmärgi saavutamiseks pakutud välja vähemalt seitse mitteregulatiivset meedet, näiteks jätkata analüüsipõhist liiklusjärelevalvet,» kirjutab justiitsminister. Ta lisab, et Euroopa Liit on juba oma 2006. aasta raportis leidnud, et üks olulisemaid komponente joobes juhtimise vastu võitlemisel on olemasolevate meetmete rakendamine, eelkõige juhuslike puhumiste korraldamine.

Reinsalu hinnangul puudub seletuskirjas tõendus, milline on seos joobes juhtimise ja tanklates alkohoolsete jookide müügi vahel. Justiitsministeeriumil jääb arusaamatuks, miks soovitakse kehtestada nii karmid piirangu alkoholi telereklaamidele. «Teadlased on Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringutes leidnud, et alkoholireklaamid ei suurenda kogutarbimist, vaid suunavad tarbija eelistusi turul reklaamitavate brändide kasuks. Samas on tõendatud, et reklaam mõjutab küll joomiskultuuri, kuid milline osa reklaamist seda teeb, seda ei ole suudetud tõendada,» seisab kirjas.

Reinsalu sõnul on reklaamipiirangute puhul  nende tulemuslikkuse analüüs oluline eelkõige just seetõttu, et Eesti on hetkel juba üks rangemate reklaamikeeldudega riik Euroopas. Seega oleks vajalik olla ka veendunud selles, et nende piirangute kaudu on ka tegelikult võimalik eesmärke saavutada ning taotletud tulemuseni ei ole võimalik jõuda vähemkoormavate meetmete kaudu.

Varem oli kooskõlastuse jätnud andmata ka majandusminister Kristen Michal.