/nginx/o/2013/06/22/1848306t1h847c.jpg)
Tööandjate majandusspidomeetri järgi edeneb Eesti majandus kiirusega 75 km/h ehk praegust olukorda ja prognoose võib hinnata rahuldavaks. Seejuures mõjutas hinnangut oluliselt ettevõtjate rahulolematus valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna arendamisel ning ebakindlus takistab investeerimist uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamisse.
Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul hindas enam kui kolmandik ettevõtjatest valitsuse viimaste kuude tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale negatiivseks, kõige kriitilisemad olid kaubandus- ja ehitussektor. Teistest veidi positiivsem oli teenindussektor, kuid ka selle sektori ettevõtjatest arvas vaid 4,4 protsenti, et valitsuse tegevuse mõju ettevõtluskeskkonnale oli positiivne.
«Siin on kindlasti mõju avaldanud mitmed ettevõtjavaenulikud otsused ja debatid, näiteks töötuks jäänud juhatuse liikmete töötuskindluse probleem või õigemini jätkuv skeemide otsimine selle asemel, et kindlustus lihtsalt taastada. Ka valitsuse liikme avalikult välja öeldud seisukoht, et on sektoreid, mis teenivad kasumit inimeste tapmise pealt, jäi ettevõtjatele kauaks meelde ja südamesse. Samuti tõusid hiljuti järsult mitmed riigilõivud ja aktsiisid,» kommenteeris Aron.
«Üldine tagasiside paljudelt Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetelt on tunnetus, et valitsus tegeleb ebaproportsionaalselt palju teemadega, millega soovitakse koguda poliitilisi punkte – olgu selleks siis kooselu rakendamisaktid, Partsi lähetamine või alkoholi ja suhkruga võitlemine. Küsimused, mille lahendamist ootavad ettevõtjad – näiteks haridussüsteemi vastavusse viimine tööandjate vajadustele – ei saa sugugi nii palju poliitikute tähelepanu. Inseneride ja keskastme spetsialistide puudus annab aga aina valusamalt tunda,» lisas ta.
Muret teeb, et ligi kümnendik tööstusest plaanib investeeringuid toodete, teenuste ja tehnoloogia arendamisse hoopis vähendada. Kuid on mitmeid tootjaid, kes on leidnud uusi eksporditurge ning seetõttu plaanivad uute toodete arendamisse investeerida. Samas kulukamad tehnoloogiainvesteeringud lükatakse täna edasi, viidates ebakindlale olukorrale maailmas. Ülejäänud tööstusest eristub puidusektor, kes näeb mahtude kasvu ja seega vajadust investeerida.
Tööandjate majandusspidomeeter on kord kvartalis ilmuv ja ettevõtjate arvamustel ja prognoosidel põhinev hinnang Eesti majanduse edenemisele. Spidomeeter võtab arvesse kokku 21 näitajat, sh ettevõtjate hinnangut valitsuse tegevusele ettevõtluskeskkonna arendamiseks viimasel kolmel kuul ja prognoosi uutesse toodete, teenustesse ja tehnoloogiasse tehtavate investeeringute kohta järgneva poole aasta jooksul .
Majanduse edenemist saab spidomeetri järgi hinnata heaks, kui selle kiirus jääb vahemikku 90-120 kilomeetrit tunnis. Spidomeetri tarbeks küsitleb Eesti Konjunktuuriinstituut Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel ligi tuhandet ettevõtjat ja tegevjuhti.