Seakatk jätab ettevõtted 36 miljonist eurost ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seakatku tõttu langes ettevõtete müügitulu mullu umbes seitsme miljoni euro võrra siis tuleval aastal on mõju juba üle viie korra suurem ehk 36 miljonit eurot.
Enamiku sellest moodustab sigade müügitulu langus. Kui veel augusti alguses oli sealiha kilo kokkuostuhund 1,48 eurot, siis nüüd on sellest järel 1,34 eurot. Kolmanda tsooni sealihakasvatajatel on olukord keerulisem – augusti alguses oli keskmine hind 1,13 eurot ning nüüd on see 85 senti, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust. Kuid just kolmanda tsooni lepinguta taludel on kõige raskem.
Sealihakasvatajad on hakanud sigu tapma – 2014. aastaga võrreldes on toodang kasvanud 4,6 protsenti. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis täna maaeluministeeriumis toimunud pressikonverentsil, et see on üks neist kordadest, kus toodangu suurenemine teda ei rõõmusta.
Selle tulemusena jääb järele 30 protsenti vähem sigu, kui veel 2014. aastal, mil oli üle 360 000 sea. Uuringust selgub, et 87 protsenti seakasvajatatest loodab Venemaa impordikeelude võimalikule tühistamisele. «Mina äriplaani sellele üles ei ehitaks,» märkis Josing.
Seakasvatajad loodavad ka uute turgude leidmisele, riigi ja Eli toetustele, kauplemispiirangute vähendamisele ning üldisele majandusolukorra paranemisele Euroopa Liidus.
Josing märkis aga, et praegu on sealiha maailmaturu hinnad madalad ja lähiaja hinnaprognoos ei rõõmusta. Sel aastal peaks sealiha import kasvama ning eksport vähenema.