Millist jõulupuud eelistada?

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulukuusel hakkavad toas okkad langema kiiremini kui näiteks nulul.
Jõulukuusel hakkavad toas okkad langema kiiremini kui näiteks nulul. Foto: Peeter Langovits

Sageli oleme enne jõule valiku ees, kas tuua sellel aastal koju kuusk või nulg. Millist puud siiski valida?


Eelista jõulupuuna kuuske, kui:

• Sulle on oluline kuuselõhn
• Sulle meeldivad traditsioonilised, klassikalised jõulud

Eelista jõulupuuna nulgu, kui

• sulle on oluline et, jõulupuu püsiks võimalikult kaua haljana ja ei ajaks okkaid
• sulle meeldib kõik mis uus ja huvitav

Selleks, et koju jõulupuu rõõmustaks sind võimalikult kaua, talita järgnevalt:

• Lase enne jõulupuu tuppa toomist puul koridorid või garaažis vaikselt üles sulada.
• Enne puu ülespanemist, sae tüvi 2-3 cm lühemaks.
• Kasuta jõulupuu kastmiseks leiget vett, hoolitse selle eest, et puu koor ulatuks kindlasti vette.
• Esimestel päevadel joob puu kõige rohkem vett ja jõulupuud tuleb tihti kasta: 2,5 meetrine puu joob 1,5 liitrit vett päevas, kolme päeva möödudes pool liitrit päevas.
• Hoia jõulupuu küttekehast võimalikult kaugel.

Jõulupuud tulevad istandustest

Aianduskeskuse Hansaplant tootmisjuhi Mihkel Saare kinnitusel on ligi 90 protsenti tänapäeva jõulupuudest kasvandustest pärit ega ole metsapuud. Mihkel Saar võrdleb kasvandusest puu raiumist kartulivõtuga põllul. «Erinevus on vaid see, et jõulupuude puhul ei korjata saaki igal aastal, vaid 7–8 aasta tagant,» ütles Saar, kelle sõnul ei tee selline tegevus kuidagi loodusele kahju.

«Enamasti asuvad jõulupuude kasvandused vaesemates piirkondades, seal, kus põldu pidada ei ole võimalik,» lisas ta ning tõi näiteks mägise Valloonia Lõuna-Belgias, kust tuleb suurem osa Euroopa jõulupuid.

«Viljapõldu ei saa mäekülgedele rajada, viinamarjade jaoks on seal liiga külm, suusakuurordi jaoks liiga soe. Nii ongi jõulupuude kasvandus kohalikele elanikele elatusallikaks. Enamik Eesti jõulukuuski kasvab aga Valgamaal Läti piiri ääres,» möönis Saar.

Pügamine teeb puu tihedamaks

Jõulupuu seeme valitakse puult, mis on hästi harunenud ja võimalikult tihe. Lisaks loomupärasele tihedusele saavutatakse kompaktsus ka puu pügamisega. Kõiki spetsiaalselt jõulupuuks kasvatatavaid kuuski pügatakse igal aastal.

«Kui lasta üks spetsiaalselt jõulupuuks kasvatatud kuusk suureks kasvada, siis palgipuud temast enam ei saa, sest puu on oksi tihedalt täis,» selgitas Hansaplanti tootmisjuht.

Ameerikas on paljudes peredes jõulupuuks mänd, Euroopas nulg, Eestis aga kuusk. Viimastel aastatel on ka Eestis valik laienenud – müüakse harilikku, serbia ja torkavat kuuske ning Fraseri, kaukaasia ja hõbenulgu. Igal neist on oma nägu ja tegu. Lisaks on jõulupuuna populaarseteks muutunud ka ebaküpressid.

Koduaia jõulupuu

Koduaeda jõulupuuks soovitab aianduskeskus kahte liiki okaspuid:

Väiksemasse aeda sobib korea nulg, mis kasvad 4-5 meetri kõrguseks ja võtab vähe ruumi. Erinevalt teistest nulgudest alustab ta käbiandmist varakult, 1-1,5 meetri kõrgusel puul on juba käbid küljes. Käbid on nägemiskõrgusel, okste peal püsti ja väga dekoratiivsed.

Suuremasse aeda sobib ka kõrge, kuid kitsa võraga serbia kuusk.

Potijõulupuud

Peale raiutud puude ostetakse jõulupuuks üha enam ka juurtega potti istutatud puid, mis püsivad toas ilusatena mitu kuud või mille saab kevadel ka aeda istutada.


Allikas: Hansaplant

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles