/nginx/o/2016/02/02/4996423t1h9e8c.jpg)
Ettevõtte HeatConsult OÜ hinnangul on keskmine soojustrassi soojuskadu Eestis 20 protsenti, mis tähendab, et viiendik energiast haihtub õhku.
Viiendik soojusenergiast läheb kaduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanad nõukogudeaegsed soojustrassid võivad omada kuni 40 protsenti kadusid, kaasaegsed (n.ö. eelisoleeritud) võivad aga pakkuda kadusid 5-15 protsendi piires. Seejuures keskmised näitajad Eestis on umbes 20 protsenti, millega jääme olulisel määral maha Skandinaaviast ja Lääne-Euroopast, kuigi edestame teisi endise nõukogude liidu riike,» ütles projekteerimisfirma HeatConsult juhatuse liige Igor Krupenskii.
Nii suurte soojusenergia kadude põhjuseks on aegunud isolatsioon, mis on tihtipeale mädanenud, kulunud, kohati isegi puudulik. «Peale selle esinevad probleemid soojustrasside mõõtmete mittevastavuses reaalsetele tarbimismahtudele. Tööstus- ja elamurajoonide arendusplaanid on muutunud tagasihoidlikumaks, samas kui suure diameetriga soojustrass toob kaasa suuremad kaod,» selgitas HeatConsulti juhatuse liige Aleksandr Ledvanov.
Energiakadude vähendamiseks tuleks paljusid aspekte arvestada juba projekteerimise etapil. Näiteks saab projekti koostamisel kaaluda mitmeid soojavarustamise võimalusi, teostada täiendavaid töid vajaliku soojuskoormuse kindlakstegemiseks, arvestada välja ehituse maksumus. See võimaldab vähimate kulutustega leida optimaalne variant, mille rakendamisega saab vähendada edaspidist soojusenergia maksumust.
«Kokkuvõttes mõjutab see investeeringutasuvust soojusülekandesüsteemide täiustamisel. Keskmine tasuvusaeg on viis kuni kümme aastat, kuid see sõltub konkreetsest projektist - kuivõrd ulatuslik on soojusvõrk, kui palju on tarbijaid, kas on valitud optimaalne diameeter,»- ütles Ledvanov.