Maapoode tabas euro eel sendiuputus

Sportlik Maria Volga suhtub euro tulekusse sama libedalt kui tema soome kelk. Foto: Raigo Pajula

Hoiupõrsas käes ja seljakott seljas, on inimesed asunud poodides kulutama oma aastatega kogutud sukasäärevarusid. 10-sendistest kurnatud poepidajad on hakanud piire seadma ning kooskõlas tarbijakaitseametiga on nüüdne mõistlik sendimakse piir 20 krooni.

Ühekroonine on praegu juba suur raha. Paljud väikepoodide müüjad peavad päevast päeva lugema kokku leiva- ja piimatasusid kümne sendi kaupa. «Inimesed on taskupõhjast kokku kogunud just väiksemad sendid ja nendega makstaksegi,» tõdes Harju maakonna Raasiku valla eile inimtühja Perila poe müüja Svetlana Stešenko.

Raha on raha, kuid ühelgi poeomanikul ei ole erilist huvi kottide viisi münte linna viia ning suuremateks rahatähtedeks vahetada. Seepärast hoiataski Perila poe kliente silt kassaaparaadil: «Maksta sentidega võib kuni 20 krooni».

Ja Stešenko on võtnud peenrahamakseid vastu hunnikutes. Saja, isegi paarisaja krooni peenrahas letile libistamine ei ole tema jaoks ammu enam üllatus. «Mõistagi inimesed kardavad,» ütles ta euro tulekule mõeldes. «Näen ju pensionäre, kel pole eurokalkulaatoritest või kalendritest palju abi. Aga nagu öeldakse – mis enam teha!»

Paljud väikepoeomanikud on loobunud aasta alguse paarinädalasest üleminekuajast, mil kehtivad samaaegselt nii kroon kui ka euro, ning panevad uksed kinni. «Meie ilmselt jääme ikka avatuks, aga olen kuulnud, et mitmed poed ümbruskonnas lähevad aasta alguses kollektiivpuhkusele,» tõdes Stešenko.

Kiireks läheb ka väikepoodide tavalise maksepraktika, nn raamatu peale ostmisega. Aasta lõpuks loodavad vastutulelikud võlaraamatupidajatest poodnikud kroonivõlgadest lahti saada. Perila poes toimib tšekimajandus: inimene jääb võlgu, tema nimeline tšekk läheb sahtlisse ja palgapäeval saavad arved klaaritud. Kuna on kuu algus, oli Perila võlasahtel eile tšekkidest tühi.

Poed pelgavad sularahakriisi

Väikeste külapoodide kartused üleminekuaja ees on jõudnud ka euro tuleku pingemaandajate kõrvu.

«Meile on kurdetud, et tuleb poed paariks nädalaks kinni panna, kuna pole piisavalt eurosid tagasi maksmiseks,» rääkis rahandusministeeriumi eurokommunikatsiooni projektijuht Ingvar Bärenklau. Maapoodide omanikud teatavad, et kogu raha on kauba all kinni ning pole vaba raha, et seda piisavalt eurovahetuseks kulutada.

Harjumaal asuva Soodla väikepoe omanik Ingmar Kuusik oli rõõmus, et jõudis pangaga kokkuleppele ning saab väikse laenu. Bärenklau sõnul on pangad selleks tõesti nüüd valmis, kuid selleks peab olema ka deposiit. «Samas jälle ütlevad väikepoed, et selleks neil võimalusi pole,» kirjeldas ta vastakat olukorda.

Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai ütles, et neile ei ole poodide sulgemisest teatatud. «Küll aga juhtus nii Slovakkias, et paljud väikepoe omanikud jätsid äri mingiks ajaks katki,» tõdes Merilai.

Bärenklau soovitas, et suuremad kaubandusketi poed võiks maksete ladusamaks muutmiseks teha n-ö aeglased ja kiired kassad. Kiired kassad võtavad vastu kaardimakseid ja aeglased tegutsevad krooni-euro ümberarvestusega.

Samuti hoiatas ta, et võib tulla probleeme parklatega. Kõiki parkimisaparaate ei suudeta ehk nii kiiresti ümber seadistada ning omanikud võivad need mõneks ajaks sulgeda või siis lubavad tasuta parkida. (PM)