:format(webp)/nginx/o/2009/08/07/218081t1he331.jpg)
Kui Norra kalandusminister Lisbeth Berg-Hansen oktoobris Hiina-visiidil sealsete ametivendade poolt teadlikult kahe silma vahele jäeti, tundus kõigile, et norrakate meretoidutööstusel läheb dissidendist Liu Xiaobo Nobeli rahupreemia tõttu haprasti.
Norra lõhe maitseb hiinlastele Nobelile vaatamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks kuud hiljem ostab aga Hiina keskklass ikka Norra lõhet nii mis mühiseb.
«Meie vaatevinklist näib, et tuleb järjekordne rekordaasta,» ütleb Norra meretoiduekspordi nõukogu esindaja Pekingis Ashild Nakken ning lisab, et novembri lõpu seisuga on Norra lõheeksport mullusega võrreldes 60 protsenti üleval.
Olgu teemaks põllumajandus, nafta või maagaas – Hiinas tegutsevad Norra ettevõtted kinnitavad ühest suust, et Nobeli vaidlused pole neid teps mitte mõjutanud, vaatamata Pekingi hoiatustele sidemete «kahjustamisest» Osloga. Mis omakorda tähendaks nagu seda, et Hiina kavatseb tegelikult läheneda kõnealusele 5,73 dollari suurusele kahepoolsele kaubandussuhtele üsna pragmaatiliselt.
Maailma suuruselt viienda naftaerksportija ning mitmete suurte energia- ja naftafirmade kodumaana on Norral Hiina energiasektoriga pikaajalised sidemed.
Norra naftatööstuse assotsiatsiooni Instoki esindaja Pekingis Jian Guo ütles, et kaubavahetus jätkub tavapärases tempos ja rütmis. Nii näiteks andis süvameres naftapuurimisi teostav Norra firma Seadrill teada, et sõlmis novembris 380 miljoni dollarilise lepingu kahe naftaplatvormi müügiks Hiina firmale Dalian Shipbuilding Industry Offshore.
Kui Hiina tõesti kätte tahaks maksta, oleks parim märklaud igal juhul Norra suurim ja valitsuse kontrolli all olev firma Statoil. Samas kinnitavad ettevõtte esindajad, et uurivad ka pärast Nobeli väljakuulutamist koos Hiina partneritega usinasti uusi koostöövõimalusi – sealhulgas ka partnerlust kildagaasi varude uurimise valdkonnas.
Hiina suurima naftatootja CNPC üks tippjuhtidest ütles, et tema ei ole ühestki Statoiliga seotud kildagaasi projektist midagi kuulnud, kuid märkis, et sellised asjad oleksid praegusel ajal «tundlikud».
Analüütikud räägivad, et isegi kui mõni projekt viibiks, oleks Statoil oma teadmiste ja kogemustega Hiina energiaettevõtetele ikkagi ülimalt tähtis partner. Riiklik konglomeraat Sinochem andis juunis nõusoleku maksta Statoilile 3 miljardit dollarit 40-protsendilise osaluse eest Peregrino naftamaardlas Brasiilias. Norrakad teevad koostööd ka nafta- ja gaasifirmaga Sinopec, kellega on käsil projekt Lõuna-Hiina meres.
Valitsuste tasandil on siiski tunda teatud pingeid. Norra välisministeerium ütles, et järgmine läbirääkimiste raund kahepoolse kaubandusleppe ettepanekute osas – mis oleks esimene selline leping Hiina ja Euroopa riigi vahel – on pandud ootele. Oslo ei ole küll toonud põhjuseks Nobeli tüli, kuid analüütikute arvates ei ole siin põhjust palju kahelda, millest see venitamine tingitud on.
Norral on Hiina 1,3 miljardi elaniku kõrvale panna vaid 4,8 miljonit inimest. Nii et suhe võib tunduda veider. Samas aga kujutab naftarikas Norra oma 500 miljardi dollarilise riikliku varafondiga endast Hiina jaoks olulist välisinvestorit.
Raamatu «Uus Hiina» norrakast autor Henning Kristoffersen ütleb, et kahel riigil on liialt palju ühishuve, et suhteid täielukult lõhkuda, kuid ta ennustab, et Hiina leiab siiski mingi viisi majanduslike karistuste korraldamiseks. «Norra vajab Hiinat rohkem kui Hiina Norrat,» ütles ta. «Sel vaidlusel on suurem mõju, kui me praegu aimata oskame.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.