Järvamaa lapsed võivad jääda tasuta koolipiimata

Albu põhikooli tüdrukud Karoliina Tõnisson ja Anna Maria Praks (esiplaanil) ning Brigitta Krasavin ja Ingeri-Helena Kakko lasid eile piimal hea maitsta. Foto: Priit Simson

Järvamaa omavalitsused ähvardavad tasuta koolipiima programmist lahti öelda, sest piima hind on tõusnud, kuid neile makstav toetussumma mitte.

«Koolipiima programm on ellu kutsutud Eesti riigi ja Euroopa Liidu poolt ehk siis riik peaks oma kohustusi täitma ka siis, kui piima hind on tõusnud üle kolmandiku,» põhjendas Järvamaa Albu vallavanem Kalju Kertsnik.

Riikliku programmi järgi peaks tasuta koolipiima saama kõik kooliõpilased. Ent kui veel aasta tagasi kattis ELi ja riigieelarveline toetus koolipiima hinna saja protsendi ulatuses, siis praegu peab näiteks Albu vald juba 35 protsenti juurde maksma. Väikese, 1400 elanikuga valla puhul tähendab see aastas pea 10 000-kroonist väljaminekut.

Summa pole küll üüratu, kuid Kertsniku sõnul on see põhimõtte küsimus, et riik oma kohust täidaks. Samas möönis ta, et nendesuguse väikevalla jaoks on küsimus ka kokkuhoius. Näiteks sel aastal pidi Albu vald vähendama eelarvet miljoni krooni jagu, sest raha lihtsalt ei laeku nii palju, kui planeeriti. «Loodan, et me ei pea seda programmi lõpetama ja riik täidab oma kohustusi,» sõnas Kertsnik.

Albu põhikooli 7. klassi õpilase Brigitta Krasavini sõnul oleks tal kahju, kui koolipiimast ilma jääks. «Sest paljudele lastele väga meeldib piim, eriti väiksematele,» rääkis ta. «Ma arvan, et koolis peab ikka piim olema.»

«Mulle meeldivad koolis väga piimatooted, nagu jogurt ja kohupiim,» lisas tema klassiõde Ingeri-Helena Kakko.

Et lapsed tasuta piima edasi saaks, saatis Järvamaa Omavalitsuste Liit põllumajandusministeeriumile ettepaneku leida koolipiima programmile riigieelarvest lisaraha, mis kataks ostetavate piimatoodete maksumuse täielikult.

«Piima hind on eest ära läinud,» põhjendas Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Toomas Ponkin. Liidu hinnangul moodustab ELi ja riigi toetuste osakaal praegu vaid 60–75 protsenti piimatoodete hinnast ning ülejäänu peab kinni maksma kohalik omavalitsus.

See käib neile aga kohati üle jõu. Ministeeriumile saadetud kirjas seisabki, et kui programmile raha juurde ei leita, võivad paljud omavalitsused programmis osalemise lõpetada. «Nii on mõeldud,» kinnitas Ponkin. «Me ei saa kogu aeg lõputult... Omavalitsusi sisuliselt kasutatakse ära selliste asjadega. Meie rahalised kohustused igasuguste asjadega kasvavad.»

«Loomulikult me ei loodagi, et sada protsenti kinni makstakse, aga enda kanda võiks jääda kõige rohkem viis kuni kümme protsenti,» pakkus Ponkin, kes loodab muutust juba järgmiseks õppeaastaks.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles, et ettepanek võetakse teadmiseks ja seda arutatakse. «Järgmise aasta eelarve on riigikogu poolt heaks kiidetud ja seal on koolipiima toetuseks sama palju raha kui selleks aastaks,» lausus ta. «See tähendab, et kui piima hind jääb samaks, jääb ka olukord samaks.»

Seeder lisas, et aasta jooksul on võimalik puudujääva summa leidmiseks lahendusi otsida. «Mul ei ole valmis vastust, kas leiame täies ulatuses, osaliselt või ei leia üldse,» teatas minister. «Tahame sellega lähinädalatel tegeleda ja leida neid võimalusi riigieelarvest kas või teiste kuluartiklite arvelt, sest üldeelarve mahtu suurendada pole võimalik.»

Seeder tõdes, et see oleks tervitatav, kui omavalitsustel oleks võimalik ka omalt poolt programmi toetada, kuid ta ei pea seda nende keerulise rahalise seisu tõttu kuigi tõenäoliseks. «Selle raha peab ikka riik leidma,» lubas minister.

Koolipiim

•    Koolipiimatoetuse eesmärgiks on soodustada lasteaialaste ning kooliõpilaste hulgas piima ja piimatoodete tarbimist.

•    Koolipiima võib pakkuda lasteaialastele, 1.–12. klassi õpilastele ning põhihariduse baasil kutseõppeasutuses õppivatele õpilastele.

•    Koolipiimatoetust maksab riik 3,6 krooni liitri kohta, sellele lisandub Euroopa Liidu eelarvest hüvitatav 2,93 krooni ühe liitri kohta.