Päevatoimetaja:
Sander Silm

Barroso soovitab Venemaad WTOsse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Dmitri Medvedev ja Jose Manuel Barroso.
Dmitri Medvedev ja Jose Manuel Barroso. Foto: Scapix.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ennustas pärast Venemaaga kaubandusprobleemide lahendamise lepingule allakirjutamist, et viimane võetakse tuleval aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni.


Barroso nimetas kahepoolset kokkulepet, millele on eelnenud 17 aastat kohati frustreerivaks osutunud läbirääkimisi, tähtsaks «verstapostiks».

Venemaa on viimane suurmajandus, mis veel 153-liikmelise WTO ukse taga ootab.

Brüsselis Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel sõlmitud leping näeb ette, et Moskva tühistab muuhulgas puidu eksporditollid ja kärbib raudteemakse.

Umbes samasuguse leppe pani Venemaa septembri lõpus paberile ka Washingtoniga, mis tähendab seda, et ainsaks takistuseks jäävad veel mitmepoolsed küsimused, mille võib tõstatada WTO laiem liikmeskond – protsess, mis poliitikute hinnangul võiks saada ühele poole mõne kuuga.

«Me usume, et Venemaa liitub tuleval aastal WTOga,» ütles Barroso ajakirjanikele koos Vene presidendi Dmitri Medvedeviga antud pressikonverentsil.

Lähedalseisva allika sõnutsi pani Barroso eelnevalt hommikupoolikul Medvedevile tungivalt südamele, et too täidaks enne ühinemist «heausksuse avaldusena» lubaduse tariife langetada. 

ELi ametnikke on varasemalt ärritanud see, kui Venemaa lubas teha mööndusi ülelennu maksude ja teiste kaubandusega seotud küsimustega – vaid selleks, et lubatut hiljem ignoreerida ning väita, et kõik see jõustub alles pärast WTO liikmeks vastuvõtmist.

ELi-Vene kaubandussuhted läksid majanduskriisi käigus hapuks. Eriti pärast seda, kui Venemaa terve rea toodete tariifid üles lükkas - alates autodest kuni teraseni.

Euroopa põllumehed kurdavad aga siiani, et nende sealiha ja teiste kaupade ekspordi blokeerimiseks kasutatakse suvalisi ja arusaamatuid tervishoiunõudeid.

Medvedev katsus oma võõrustajaid igati rahustada ja kinnitas neile, et Venemaa on protektsionismile selja keeranud. Ta väljendas ühtlasi lootust, et WTO liikme staatus toob maale uue välisinvesteeringute laine ning vähendab riigi sõltuvust nafta- ja gaasiekspordist.

«Peamine prioriteet on moderniseerimine,» ütles ta.

Tippkohtumine kõlas suhteliselt harmooniliselt, eriti võrreldes eelmistega, mida varjutasid Vene invasioon Gruusiasse aastal 2008 ja gaasitarnete katkestused Euroopasse aastail 2006 ja 2009.

Seekord tumendasid aga tippkohtumist mõnevõrra hoopis ELi enda sisepinged, mille on põhjustanud jätkuv võlakriis ja juba kahe eurotsooni riigi miljardite eurodega väljaaitamise vajadus.

Medvedev, kelle kodumaal on suured euroreservid, ei eitanud, et Moskva peab toimuval murelikult silma peal. «Mis siin salata. Loomulikult on see teema meidki haaranud,» ütles ta.

Ta leidis aga, et Euroopa liidrite poolt astutud sammud näivad olevat «mõistlikud» ning kinnitas oma veendumust, et «euro tulevikuväljavaated on head».
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.

Tagasi üles