/nginx/o/2008/09/23/76734t1he1df.jpg)
Eesti ettevõtete ja eraisikute laenumaht suurenes augustis 2,1 miljardi krooni võrra ehk 0,8 protsenti, keskmisest kiiremini kasvatasid laene tööstusettevõtted ja eraisikud.
Laenuportfelli suurenemine on viimased kolm kuud püsinud ühtlasel tasemel, ütles Eesti Panga finantssektori poliitika spetsialist Siret Vildo.
Kuigi laenumahu kasv on kõikides sektorites madalam eelmise aasta tasemest, näitavad tööstusettevõtetele ja eraisikutele antud laenud teistest valdkondadest kiiremat kasvu, märkis Vildo.
Eelmise aasta augustiga võrreldes on kõige kiirem laenukasvu vähenemine toimunud eraisikute tarbimislaenude puhul, mille aastakasv vähenes aastataguselt 53 protsendilt 21 protsendini selle aasta augustis. Kogu laenu- ja liisingportfelli aastakasv alanes eelmise kuu 17 protsendilt 16 protsendini augustis.
«Ettearvatult on jätkunud ka viivises olevate laenude mahu suurenemine,» sõnas Vildo. Üle 60 päevase makseviivitusega laenude osakaal laenuportfellis kasvas juuli 1,8 protsendilt 2,2 protsendini augustis. Sarnaselt varasemate kuudega veavad viivislaenude mahu kasvu eelkõige kinnisvara- ning ehitussektor.
«Viivises olevate laenude osakaalu suurenemist on oodata ka järgnevatel kuudel,» ütles Vildo.
Eesti pangandussektor on Vildo sõnul piisavalt hästi kapitaliseeritud, et eelseisva pingelisema majandusolukorraga toime tulla. Pankade kapitali adekvaatsuse koondnäitaja, mis kirjeldab pankade puhvreid võimalike probleemidega toimetulemiseks, on püsinud kõrgel, 18 protsendi tasemel (regulatiivne minimaalne adekvaatsuse nõue on Eestis 10 protsenti ja Euroopas 8 protsenti).
Eraisikute ning ettevõtete hoiused suurenesid augustis 645 miljoni krooni ehk 0,6 protsendi võrra. Hoiuste aastakasv alanes juuli 7 protsendilt 6 protsendini augustis. Tänu praegusel aastal toimunud intressitõusule on tähtajaliste hoiuste kasv olnud tugevam ning tähtajaliste hoiuste osakaal kogu hoiuste mahust suurenenud.
Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad on järginud EURIBORi arengut ning tõusnud vastavalt 6,1 ning 6,5 protsendi tasemele. Baasintressile lisatava intressimarginaali keskmine tase augustis oluliselt ei muutunud, kuid oodata on marginaalide rolli suurenemist uute laenude intressimäärades.