/nginx/o/2010/12/09/480705t1h69d7.jpg)
Saksa kantsler Angela Merkel palus Euroopa Liidul säilitada rahu pärast Luksemburgi peaministri vihast rünnakut, kes kutsus Berliini muuhulgas «ebaeuroopalikuks» ja «natuke lihtsameelseks» ja hurjutas neid «tabuteemade» tekitamise eest ELi läbirääkimistes.
Olukorras, kus eurotsooni liidrite arvamused võlakriisi lahenduste vallas üha enam lahku lähevad ja pinged kontrolli alt väljuma kipuvad, palus Merkel oma ELi ametivendi tungivalt, et kõik keskenduksid ühiselt hea väljapääsu leidmisele euro jaoks tuleval nädalal Brüsselis toimuval tippkohtumisel.
Samas kordas ta veelkord, et lükkab tagasi Junckeri ettepaneku hakata väljastama võlgadesse vajunud euroriikide abistamiseks ühiseid eurovõlakirju. «See jutt meid ei aita,» ütles ta pärast kohtumist Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldtiga.
Kuigi Berliin väidab kategooriliselt, et Junckeri eurovõlakiri ilma Euroopa Liidu leppeid oluliselt muutmata ei toimiks, osutavad mõningad märgid sellele, et nad võivad olla valmis kompromissiks ühe teise plaaniga: suurendada eurotsooni 440 miljardi eurose päästemehhanismi «saadaolevaid» fonde, et võimaldada raskustes riikide abistamist kogu vajamineva summa ulatuses.
Praeguste reeglite järgi võib fond laenata võlakirjaturgudelt 440 miljardit eurot, kuid võib maksta hädalistele valitsustele välja vaid umbes kaks kolmandikku sellest summast – peamiselt seetõttu, et vajab sularahapuhvrit oma kolmekordse A staatuse garanteerimiseks.
Üks ettepanek, mida Brüsselis ja teistes eurotsooni riikide pealinnades praegu arutatakse, ongi kogu 440 miljardi euro kasutamine, kuigi Saksamaa on hüljanud idee fondi kui sellist suurendada, kuna see olevat ebavajalik.
Junckeri vihavalang, mis toimus Saksa nädalalehele Die Zeit antud intervjuu kontekstis, on praeguse seisuga kõige dramaatilisem näide sellest, kuivõrd pingul närvid ELis tegelikult on.
Juncker väitis, et Saksa valitsus hülgas eurovõlakirja ettepaneku «ilma sellesse isegi süvenemata» ja oli ülimalt nördinud, et «Saksamaa Euroopas tabusid püstitab ning teiste inimeste ettepanekuid isegi kaaluda ei suvatse».
Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert tõrjus need süüdistused ja lisas, et «turgudel ei jää see ebakõla kindlasti märkamata».
Ta ütles, et eurovõlakirja ettepanek on üks vana idee. «Väita, et me selle ilma üksikasjadesse süvenemata hülgasime, ei ole korrektne,» ütles ta. «Saksa valitsus on seda küsimust väga põhjalikult arutanud.»
Seibert ütles, et nii Saksamaal kui teistel liikmesriikidel on ettepanekule juriidilisi ja majanduslikke vastuväiteid ning et see eeldaks Lissaboni leppe muutmist suuremal määral, kui praegu on plaanitud.
Lisaks juriidilistele ebakõladele on eurovõlakirja idee Seiberti sõnutsi halb ka seetõttu, et siis ei oleks euroala riigid enam tõsiselt motiveeritud oma võlataset ja eelarvepuudujääki vaos hoidma.
Üllatav on nägelus eurogrupi juhi Junckeriga aga seetõttu, et teda on alati peetud Saksamaa lähedaseks liitlaseks.
Copyright The Financial Times Limited 2010.