Olukorras, kus eurotsooni liidrite arvamused võlakriisi lahenduste vallas üha enam lahku lähevad ja pinged kontrolli alt väljuma kipuvad, palus Merkel oma ELi ametivendi tungivalt, et kõik keskenduksid ühiselt hea väljapääsu leidmisele euro jaoks tuleval nädalal Brüsselis toimuval tippkohtumisel.
Samas kordas ta veelkord, et lükkab tagasi Junckeri ettepaneku hakata väljastama võlgadesse vajunud euroriikide abistamiseks ühiseid eurovõlakirju. «See jutt meid ei aita,» ütles ta pärast kohtumist Rootsi peaministri Fredrik Reinfeldtiga.
Kuigi Berliin väidab kategooriliselt, et Junckeri eurovõlakiri ilma Euroopa Liidu leppeid oluliselt muutmata ei toimiks, osutavad mõningad märgid sellele, et nad võivad olla valmis kompromissiks ühe teise plaaniga: suurendada eurotsooni 440 miljardi eurose päästemehhanismi «saadaolevaid» fonde, et võimaldada raskustes riikide abistamist kogu vajamineva summa ulatuses.
Praeguste reeglite järgi võib fond laenata võlakirjaturgudelt 440 miljardit eurot, kuid võib maksta hädalistele valitsustele välja vaid umbes kaks kolmandikku sellest summast – peamiselt seetõttu, et vajab sularahapuhvrit oma kolmekordse A staatuse garanteerimiseks.
Üks ettepanek, mida Brüsselis ja teistes eurotsooni riikide pealinnades praegu arutatakse, ongi kogu 440 miljardi euro kasutamine, kuigi Saksamaa on hüljanud idee fondi kui sellist suurendada, kuna see olevat ebavajalik.
Junckeri vihavalang, mis toimus Saksa nädalalehele Die Zeit antud intervjuu kontekstis, on praeguse seisuga kõige dramaatilisem näide sellest, kuivõrd pingul närvid ELis tegelikult on.
Juncker väitis, et Saksa valitsus hülgas eurovõlakirja ettepaneku «ilma sellesse isegi süvenemata» ja oli ülimalt nördinud, et «Saksamaa Euroopas tabusid püstitab ning teiste inimeste ettepanekuid isegi kaaluda ei suvatse».