Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise, mille pikem eesmärk on ühtlustada finantskuritegude eest tehtavad karistused ja sanktsioonid kõigi liikmesriikide vahel. Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier sõnul peavad ettevõtjad ja tippjuhid mõistma, et nad ei pääse karistamatult.
Volinik Barnier: ettevõtjad peavad mõistma, et nad ei pääse karistamatult
«Kui finantseerimisasutus ei järgi ELi eeskirju finantsteenuste valdkonnas, peavad ettevõtjad ja tippjuhid mõistma, et nad ei pääse karistamatult ja et karistus ei ole kerge ükskõik, kus Euroopas rikkumine toime pannakse. Praegu ei ole see sageli nii. Teatises pakutakse välja võimalikud edasised sammud karistusvolituste tõhustamiseks ja ühtlustamiseks kogu Euroopas, et kodanike huve saaks paremini kaitsta,» ütles Barnier.
Teatise kohasel on finantskriis näidanud, et finantsturgude eeskirjadest ei peeta alati kinni ja neid ei kohaldata kogu liidus nii, nagu peaks.
Praegu lahknevad liikmesriikides kehtestatud sanktsioonid olulistes aspektides, nagu olemasolevate sanktsioonide liigid ja trahvimäärad. See on probleem, sest kuna eeskirjad, millest tuleb kinni pidada, on üleeuroopalised, peaksid karistused rikkumise eest olema ühtsed kogu Euroopas.
Komisjoni hinnangul on oht, et ettevõtjad või üksikisikud teevad äri seal, kus sanktsioonid on kõige leebemad või vähemtõenäolised. Praegune süsteem ei tundu alati mõjususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetest lähtuvalt kõige optimaalsem olevat.
Teatises väljatoodud lahknevused võivad siseturul konkurentsi moonutada. Samas on oht, et need lahknevused võivad kahjustada tarbijate huve, turu terviklikkust ja finantssektori usaldusväärsust.
Seepärast leiab komisjon, et finantsturgude mittenõuetekohase toimimise ohtu saab ennetada karistussüsteemide ühtlustamisega. Seda võib saavutada, kui kehtestatakse ühtsed miinimumstandardid teatud valdkondades, mis on otsustavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistussüsteemide puhul.
Need võivad hõlmata kehtivate sanktsioonide liike (kaasa arvatud nii kriminaal- kui ka tsiviilsanktsioonide kasutamise kaalumist), nende sanktsioonide tasemeid, sanktsioonide kasutamist nii finantseerimisasutuste kui ka üksikisikute sooritatud rikkumiste puhul ja sanktsioonide avalikustamist.