/nginx/o/2009/01/27/123943t1h6933.jpg)
Üks aspiriin päevas võib vähendada vähisurma riski 25 protsenti, kinnitab värske uuring.
Aspiriin aitab vähi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti meditsiiniajakirja The Lancet poolt 25 570 patsiendi põhjal teostatud uuring näitab, et pikaajaline suremus langes kõikvõimalikke vähiliike põdevate isikute hulgas, kes viis aastat iga päev väikese annuse aspiriini võtsid.
Ida-Anglia ülikooli siirdemeditsiini professor Alastair Watson ütles, et nimetatud tulemused «tõestavad taas kord, et aspiriin on maailma kõige imelisem ravim, teistest mäekõrguselt üle».
Aspiriin kärpis pärasoolevähki suremise riski 40 protsendi, söögitoruvähi puhul aga 60 protsendi võrra.
Kui Saksa firma Bayer 19. sajandi lõpus aspiriini sünteesis ja massturule tõi, tähendas see ühtlasi nüüdisaegse ravimitööstuse sündi. Paljud eksperdid on seda meelt, et esimene ravim jäigi ületamatuks.
Uuring, mida juhtis Peter Rothwell Oxfordi ülikoolist, võttis aluseks kaheksa kliinilise katse andmed, mis viidi läbi tegemaks kindlaks aspiriini efektiivsust südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel – mida siiani peeti selle ravimi olulisimaks omaduseks. Autorid vaatasid 20 aasta lõikes läbi uuringuosaliste tervisekontrolli kaardid, keskendudes vähile.
Ravimi peamine negatiivne kõrvalmõju täiskasvanutele oli verejooks maos, kuid see puudutas vaid ühte inimest 2000 seast ning ei olnud väikeste annuste puhul praktiliselt kunagi surmav, ütles professor Peter Elwood Cardiffi ülikoolist, kes on uurinud aspiriini ligi 40 aastat.
Professor Rothwelli sõnutsi, kes ise neli aastat väikestes doosides aspiriini on tarvitanud, selgub uuringust, et praktiliselt kõigil keskealistel inimestel oleks kasulik võtta iga päev väike kogus aspiriini (75 milligrammi päevas, valu vaigistamiseks võetakse 300 milligrammi).
«See ei tähenda nüüd seda, et kõik täiskasvanud peaksid otsekohe aspiriini peale minema, kuid näitab siiski, et aspiriinil on olulisi raviomadusi, mida varasemalt patsientidele ei ole osatud soovitada,» ütles professor Rothwell.
«Viimase paari aasta trend on olnud, et arstid on patsiente aspiriinist võõrutanud. Paljuski muutuva moe tõttu,» lisas ta.
Professor Elwoodi sõnutsi seisneb aspiriini vähivastane toime ilmselt selles, et ta tõstab rakkude võimet parandada DNA-kahjustusi.
Kuigi Bayer tegeleb aspiriiniäriga edasi, jäi ta pärast Esimest maailmasõda mitmes maailma osas – USA ja Suurbritannia kaasa arvatud – Aspirini kaubamärgist ilma.
«Turu suurusest ei ole kellelgi õiget aimu, eriti seetõttu, et aspiriini üldnimetuse all müüakse niivõrd paljusid ravimeid. Eriti Hiinas,» ütles Nick Henderson tootjate ühendusest Aspirin Foundation.
Copyright The Financial Times Limited 2010.