/nginx/o/2016/02/01/4964641t1h4417.jpg)
Hiina mängud oma valuuta jüaaniga võivad jääda kõrvalseisjale arusaamatuks: kord liigutab keskpank kitsast jüaani-dollari vahetuskursi koridori üles-, kord allapoole. Asi on aga selles, et triljonitese dollaritesse küündiva reserviga Hiina üritab võidelda jüaani langusele panustavate riskifondidega.
Washington Post kirjutab, et riskifondid eesotsas aktiivsete investorite Kyle Bassi, David Tepperi ja Bill Ackman panustavad järjest suuremalt jüaani kukkumisele. Bass ütles ajalehele, et usub Hiina rahvusvaluutat odavnevat isegi kuni 40 protsendi võrra, sest Hiina majanduse probleemid on isegi suuremad kui need, millega USA krediidikriisi ajal silmitsi seisis.
Investorite vastas seisab aga 3,3 triljoni dollarini ulatuva valuutareserviga Hiina keskpank, kes üritab jüaanile organiseerida võimalikult tasast maandumist. Sestap ka need kursikoridori tõstmised ja langetamised: keskpank on aru saanud, et kurssi hoida ei õnnestu, see läheks liiga kalliks, küll aga on võimalik protsesse juhtida nii, et jüaan devalveeruks võimalikult aeglaselt võimalikult pika perioodi jooksul.
Näiteks on Hiina keskpank käskinud pankadel anda välismaale võimalusel ainult jüaanides laene ja koguda valuutareserve. Samuti on keskpank ostnud jüaane kokku Hongkongis, mis on peamine koht kus investorid Hiina valuuta vastu panuseid teevad. See viimane samm on jüaani lühikeseksmüümise investoreile märkimisväärselt kallimaks muutnud.
Hiina keskpanga taganemislahingud on riskifondide kulusid tõstnud. Jaanuari lõpus kirjutas riskifondide haldusfirma Pershing Square'i juht Bill Ackman investoritele, et ettevõte on ostnud hulgaliselt jüaani müügioptsioone, et kompenseerida võimalikke kaotusi aktsiaturul, samas tunnistades, et see positsioon ei ole olnud nii kasumlik, kui oodatud. Ackman nimetas ka Hiina keskpanga katseid jüüani kurssi stabiliseerida ebasoovitavaiks ja ütles, et jätkab positsiooni hoidmist.
Hiina keskpank on maksnud jüaani vaikse maandamise organiseerimise eest üsna kallist hinda. Suvest saadik on jüaani kaitseks kulutatud üle poole triljoni dollari ja keskpanga reservid olid aasta lõpu seisuga 3,33 triljonit dollarit.
«Kolm triljonit on suure psühholoogilise tähtsusega tase,» ütles CNBC-le panga ANZ valuutastrateeg Khoon Goh. «Kui reservid kukuvad sellest allapoole, saavad karud turul julgust juurde.»
«Kõik taandub sellele, et kellel on rohkem laskemoona ja kes kauem vastu peab,» lisas Goh.
Hiina keskpanga teine mure on, et lisaks valuutaärikatega võitlemisele peab ta organiseerima pehme langemise ka riigi ülekuumenenud aktsiaturule, mis nüüd kohati täitsa põlvili vajuda ähvardab. Ka see nõuab rahasüste.
Analüütikute konsensus on, et jüaani kurss aasta lõpuks ikkagi madalam on, aga kui palju madalam, on lahtine. Augustist alates on jüaan langenud dollari suhtes 5,6 protsenti, aastaga aga 9,6 protsenti. Praegu maksab üks dollar 6,58 jüaani, tänavu aasta lõpuks oodatakse seda suhet kukkuvat tasemele 6,8 või isegi 6,9 jüaani ühest dollarist.
Ajaloo seni ehk tuntuim valuutasõda peeti aastal 1992, mil miljardär George Sorose juhitud riskifondile Quantum Fund ja teistelegi oli selgeks saanud, et Suurbritannia ei suuda oma kasvava inflatsiooni ja nõrga dollari tõttu kiduva ekspordiga hoida naelsterlingi kurssi valuutamehhanismiga ERM-I määratud vahemikus. Nn Mustal Kolmapäeval, 16. septembril 1992 alustasid Quantum Fund jt riskifondid naela massilist müüki. Inglise keskpank üritas küll naela tugiostudega terve päeva vee peal hoida, kuid õhtuks oli selge, et vastane on liiga tugev ning Ühendkuningriigi valitsus otsustas kapituleeruda, teatades ERM-I mehhanismist lahkumisest.
Hinnanguliselt läks naelsterlingisõda Suurbritanniale kokku maksma kolm miljardit naela, enamik sellest maksumaksjate ja kogu majanduse kaotus naela nõrgenemise tõttu. 800 miljonit naela kaotas meeleheitlikes kaitselahingutes keskpank. Ainuüksi Sorose kasumid küündisid aga miljardi naelani.
1997. aastal ründasid valuutaspekulandid järjest Kagu-Aasia valuutasid, lastes põhja muu hulgas Tai bahti, Indoneesia ruupia ja Malaisia ringgiti. Samal ajal aga õnnestus Hongkongi toonasel keskpangal suurte reservide abil kaitsta Hongkongi dollarit edukalt. Kriis päädis küll sellega, et Hongkongi keskpank oli sunnitud tugioste sooritama ka börsil, ostes kokku 15 miljardi USA dollari eest ettevõtete aktsiaid, kuid hiljem teenis pank nende aktsiate müügiga üle nelja miljardi kasumit.
Hiina kapituleerumine valuutaspekulantide ees oleks ent kordades suurem vapustus kui Must Kolmapäev ja seda riigi keskpank ilmselgelt ära hoida püüabki.