/nginx/o/2010/12/07/479465t1hcdde.jpg)
Harvard Business Review endise peatoimetaja Nicholas Carri arvates on internet inimestest laborirotid teinud.
Internet on meid laborirottideks muutnud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carri sõnul on kontoritöötajad nagu laborirotid, kes pidevalt vajavad «sotsiaalse suhtlemise annuseid», vahendab The Telegraph majandusväljaande endist toimetajat.
«Kuid see pidev internetis olemine ja nutikate telefonide kasutamine võib ajus tekitada niinimetatud pudelikaela. Enam ei pruugita osata iseseisvalt mõelda ja ideid ellu rakendada,» selgitas Carr.
Carr andis sellel teemal ka välja raamatu « The Shallows: What The Internet Is Doing To Our Brains» (Ohud: mida internet teeb meie ajuga).
«Internet ja e-post toidavad inimeste vajadust pidevalt uut informatsiooni saada. Samas võib see infojahtimine muutuda sõltuvuseks. Varajased inimeses toetusid toitu otsides või kiskjate eest end kaitstes instinktidele. Kuid nüüd on meie kaugete esivanemate instinktid meis avaldunud teisel kujul – oleme mandunud laboriroti tasemele,» selgitas Carr oma nägemust.
Hiljuti tehtud uurimus paljastas, et kontoritöötajad vaatavad oma e-posti vähemalt 30 korda tunnis.
Iga uus informatsioonikild tekitab dopamiinidoosi. Dopamiin on mõnuaine, mida seostatakse sõltuvuse tekkega.
«Meie tänapäevased kiired tehnoloogilised vahendid on meist laborirotid teinud. Mõttetult liigume erinevates keskkondades, saades sotsiaalse suhtlemise annuseid, millest me sõltuvuses oleme,» lisas Carr.
Carri arvates saame me liiga palju infot liiga kiiresti ning meie mälus tekib nii-öelda lühis ja kognitiivne ülekoormus.
Juba varem on mitmed teadlased käinud välja arvamuse, et pidev tähelepanu jagamine mitme erineva infoallika vahel võib hävitada mõtlemisprotsessi ja keskendumisvõime ning võib kaasa tuua irratsionaalse käitumise.