Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/02/11/131457t1hc0cd.jpg)
Teiste riikide kogemus näitab, et pärast euro kasutuselevõttu ei ilmne kuritegevuses dramaatilisi tendentse, kuid suureneb sularaha võltsimine, rääkis politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei büroo juht Lenno Reimand.
«Euro pakub uusi võimalusi kuritegevuses, mida seni ei ole eksisteerinud.: euro sularahana on tundmatu ja tõenäoliselt üks kõige käegakatsutavam oht ongi valeraha,» vahendasid ERR uudised Reimandi intervjuud «Terevisioonle».
Tema sõnul on politsei Eesti krooni ajaloos leidnud 4000 võltsitud pangatähte, veelgi agaramalt on võltsitud dollareid. Eurokupüüre on valerahana avastatud 600 ringis.
Reimand selgitas, et valeraha puhul kehtib tavaliselt reegel, et võltsimine ja levitamine toimub erinevates riikides. Kõrgetasemelised võltsingud pärinevad enamasti lõunapoolsetest Euroopa riikidest nagu Itaaliast, Bulgaariast, Rumeeniast.