/nginx/o/2014/01/21/2762706t1h87ff.jpg)
Mullu kahanes tööstusettevõtete kogutoodang 2,2 protsenti võrreldes varasema aastaga. Toodangu languse tulenes peamiselt energeetikasektori suurest langusest.
Tööstustoodang kuivas mullu kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Energeetikasektori toodang langes aastases võrdluses 13,4 protsenti, mäetööstuse toodang 4,7 ja töötleva tööstuse toodang 0,6 protsenti.
Töötleva tööstuse harudest langes toodangu maht enim keemiatööstuses, 12,4 protsenti. Aastatoodang oli varasema aasta omast väiksem ka ehitusmaterjalide ja elektroonikaseadmete tootmises, vastavalt 5,1 ja 3,6 protsenti.
Enim kasvatasid mullu toodangut mööblitööstus ja puidutööstus, vastavalt 7,1 ja seitse protsenti. Toiduainetetööstuse ja metallitööstuse toodangu maht kasvas marginaalselt, vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti.
Aasta viimasel kuul oli toodangu langus ent suurem, 8,8 protsenti. Energeetikasektori toodangu maht kukkus viiendiku mullusega võrreldes ning mäetööstuse ja töötleva tööstuse maht vastavalt 13,6 ja 6,5 protsenti.
Kemikaalide tootmise kõrval vähenes detsembris toodangu maht hüppeliselt ja elektroonika- ja metallitööstuses. Ainsa töötleva tööstuse haruna suutis detsembris toodangu mahtu märkimisväärselt kasvatada mööblitööstus, kus maht kasvas aastaga tööpäevade arvuga korrigeeritult 9,2 protsenti.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on tööstustoodangumahu languse taga peamiselt välismõjud, mitte meie ettevõtete halvenenud konkurentsivõime.
«Kõige enam panustas ekspordi langusesse möödunud aastal Venemaa suunalise ekspordi laiapõhjaline kahanemine,» märkis Mertsina panga saadetud kommentaaris. «See mõjutas enim elektriseadmete ja jookide tootjaid ning keemiatööstust.»
«Vaatamata sellele, et eksport mitmesse Euroopa riiki suurenes, toimus ka Euroopa suunal väljaveo tugev vähenemine. Ekspordi langus Euroopa Liidu riikidesse oli aga suhteliselt kitsapõhjaline, kuna ligikaudu kolmandik sellest tuli põlevkiviõlitoodetest,» lisas Mertsina.
Mertsina nimetas ekspordi langemise põhjustena väliseid tegureid nagu Venemaa nõrgenenud nõudlus ja sanktsioonid, madalad naftahinnad maailmaturul ning elektrooniktoodete puhul ettevõttesisesed tootmisotsused.
Lisaks töötleva tööstuse väljaveo käibe langusele vähenes mullu kahe protsendi võrra ka müük koduturule. Siiski oli ekspordikäibe langusel Mertsina sõnul töötlevale tööstusele suurem mõju, sest tööstusettevõtted viivad Eestist välja keskmiselt 70 protsenti oma käibest.
Mertsina sõnul ootab ta lähikuudel olukorra paranemist, sest aasta viimastel kuudel lisandus tööstustellimusi jõudlsalt, eriti kasvatas detsembris tellimuste mahtu elektroonikatööstus.
«2016. aastal ootame Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemist. See peaks meie ettevõtjatele, kes sõltuvad välisnõudlusest, pakkuma paremaid ekspordivõimalusi - seda eelkõige just Euroopa turgudel,» ütles Mertsina. «Ettevõtjatel, kes sõltuvad aga rohkem Venemaast, ei tasu märkimisväärsele ekspordi taastumisele loota. Venemaa majanduslangus veidi taandub, kuid sealne nõudlus püsib vähemalt sel aastal veel jätkuvalt nõrk.»