/nginx/o/2010/02/04/306724t1hdf00.jpg)
Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul peetakse Eestis esmatähtsaks suurfirmade arendamist ja kõrgepalgaliste töökohtade loomist. USAs ja Euroopas peetakse samas oluliseks ka väikeettevõtluse toetamist ning nähakse selle keskset rolli majanduses.
Sotsiaalmaksu alammäär pärsib väikeettevõtlust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kärsna sõnul tuleks soosida just väikeettevõtlust, sest see on majandustegevuse alus. Väikeettevõtted suudavad keskkonnamuutustele kiiremini reageerida, majanduses pole praegu aga midagi kaljukindlat.
«Ettevõtluspoliitika dokumendis «Ettevõtlik Eesti» kirjutatakse etteheitvas toonis, et väiksemate ettevõtete tegevus on tööjõumahukas ning neil pole raha suurema lisandväärtuse loomiseks vajalike kapitalimahukate investeeringute tegemiseks. Nagu oleks asi ainult lisandväärtuses,» oli Kärsna nördinud.
Valitsusparteide valimislubadused toonitavad samuti ennekõike kõrgepalgalisi töökohti, mille loomise nimel soovivad erakonnad seada sotsiaalmaksule ülempiiri.
Üheks näiteks, kuidas väikeettevõtete tegevust saaks lihtsamaks teha, on Kärsna sõnul muuta sotsiaalmaksu alammäära tasumist nii, et seda tuleks maksta tegelikult palgalt.
Sotsiaalmaksu alammäär on 1436 krooni kuus, see on arvutatud miinimumpalga 4350 krooni pealt. Sotsiaalmaks tuleb miinimumpalga järgi ära maksta isegi siis, kui inimene töötab poole kohaga ja saab miinimumpalgast väiksemat tasu. Vaid pikka aega töötuna olnud inimese palkamisel võib sotsiaalmaksu aasta aega tasuda tegeliku töötasu järgi.
Edasi loe Postimees Plussist.