Iga kümnes kiri ei jõua adressaadini

Foto: Repro

Postimehe korraldatud kirjade saatmise eksperiment näitas, et inimesed, kes alles täna postitavad jõulusoovid tuttavatele Pekingisse, Moskvasse või New Yorki, on juba hiljaks jäämas. Tipphooajal kulub kirjade sinna jõudmiseks vähemalt kolm nädalat, kirjutab Risto Berendson.

Postimees pani 20 kirja – 13 rahvusvahelist ja seitse Eesti-sisest – postkasti reede, 12. novembri õhtul Lennart Meri nimelises Tallinna lennujaamas. Postkasti ametliku tühjendamiseni jäi siis napilt pool tundi.

Et Eesti Post on võtnud endale eesmärgi 90 protsenti tööpäevadel postitatud sisemaistest kirjadest juba järgmisel päeval adressaadini toimetada, andis nädalavahetuse saabumine rahvusvahelistele kirjadele vähemalt teoreetilise võimaluse Eesti-siseste kirjadega konkureerida.

Nii ka juhtus – sama kiiresti kui post jõudis enamikku Eestimaa paikadesse, olid kirjad esmaspäevaks kohal ka Helsingis ja üllatuslikult Londonis. Ainus tõrge Eesti-siseste kirjadega tekkis Hiiumaal, kuhu kiri jõudis kohale alles kolmapäevaks.

Eesti Posti teatel on kirja kolmepäevase hilinemise põhjuseid tagantjärele keeruline selgitada. Olevat aga võimalik, et sorteerimiskeskuses võidi indeksi lugemise vea tõttu kiri algul mõnda muusse Eestimaa paika suunata. «Eesti Post palub hilinemise pärast vabandust,» ütles riigifirma kommunikatsioonijuht Inge Suder.

Rahvusvaheliste kirjade liikumine näitas, et Euroopasse peaks enamik postist jõudma nädalaga. Nädalast piisas ka kirja jõudmiseks Brasiiliasse ja Austraaliasse, mis adressaatide väitel ongi Eestist tulevate saadetiste puhul tavaline.

Kõige kauem – kaks nädalat – võttis kirja kohalejõudmine aega Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et Aafrika selles eksperimendis viimaseks jäigi. Eilseil andmeil oli kiri endiselt teel New Yorki.

Eesti Post peab pika viivituse põhjuseks seda, et USAs mitmekordistub jõuludega seotud postisaadetiste hulk juba novembris ja nii võibki kirja kohalejõudmine rohkem aega võtta.

Tõenäoliselt jõuab Postimehe kiri varem või hiljem kohale ka Krimmi poolsaarele eestlaste külla Krasnodarkasse ja Hispaaniasse Cadizi.

Kõige nukram on olukord aga idapoolsetesse maailmalinnadesse, Pekingisse ja Moskvasse lähetatud kirjadega. Mõlema kirja adressaadid usuvad senistele kogemustele toetudes, et kui kiri pole kahe nädalaga kohale jõudnud, siis suure tõenäosusega jääbki see kadunuks. Seega, nagu näitas eksperiment, oli loomulik kadu lähetatud kirjadest kümme protsenti.

Kommentaar

Inge Suder
Eesti Posti kommuni­ka­t­sioonijuht

Eesti Posti kirjateenus on Euroopas kõrgel tasemel. Kirjade liikumise monitooringud Euroopa ja Eesti vahel näitasid, et 2009. aastal olid posti- ja logistikaettevõtte kvaliteeditulemused head ja vastasid kehtestatud nõuetele. Eesti Post on 36 riigi seas 10. kohal.

2009. aasta kokkuvõtted näitasid, et 93,7 protsenti Euroopa rahvusvahelistest kirjadest toimetati kätte kolmandal päeval pärast postitamist ja 98,5 protsenti viiendal päeval. Keskmine kirjade liikumise kiirus oli 2,2 päeva. Euroopa keskmest mõnevõrra eemal asuvast Eestist saadetud kirjad jõuavad saajani 2,5 päevaga ning vastassuunas, Euroopast Eestisse, 2,7 päevaga.

Kõik enne kirjakastil tähistatud tühjendamisaega postitatud lihtkirjad sorteeritakse samal päeval. Hiljemalt järgmise päeva õhtuks on kirjad Eestist välja saadetud. Rahvusvahelisi kirju edastame seitsmel päeval nädalas. Sihtriiki postisaadetise toimetamiseks kasutatakse erinevate postiasutuste, lennufirmade ja -jaamade transiiditeenust.

Vastavalt lennuplaanidele on ka postisaadetiste kulgemise aeg erinev. Rahvusvaheliste lennuühenduste puhul tuleb arvestada ka meist mitteolenevate tõrgetega. Samuti ei saa Eesti Post kontrollida/mõjutada sihtriigisisest posti kulgemist.