/nginx/o/2010/12/03/477562t1h490a.jpg)
Rahvusvahelise valuutafondi Põhja- ja Baltimaade valijaskonna direktori vanemnõunik Andres Sutt sõnas tänasel Reformierakonna majanduskonverentsil, et G7 riigid on praegu sama suurtes võlgades kui pärast Teist maailmasõda.
Sutt: sõjavõlg ilma sõjata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel 10 aasta tagasi oli Suti sõnul vähe neid, kes oleksid osanud ennustada viimase 100 aasta suuruselt teist majanduskriisi.
«Möödunud kümnendil oli palju neid, kes arvasid, et tänu infotehnoloogia arengule ja innovatsioonile võib majandus kasvada tunduvalt kiiremini, kui seni ajaloos nähtud. See ootus toitis optimismi ja aitas kaasa mulli tekkimisele,» sõnas Sutt.
«Kui elu paistab loodus- ja majandusteadustest kõrvale liikuvat, siis midagi on väga viltu,» lisas Sutt.
Kui varasemad kriisid, näites 1997. aasta finantskriis, oli ennekõike arenevate riikide probleemid, siis tänased mured puudutavad ennekõike arenenud riike, kus võlad on suureks kasvanud.
Praegu ei ole maailma majanduse olukord Suti sõnul küll veel väga hea, kuid ometi annab habras majanduskasv lootust.
«Kui vaatame tänaseid probleeme, siis ei saa öelda, et oleme metsast väljas, kuid täna on just õige aeg sihtide seadmiseks,»sõnas Sutt.
Selle aasta maailma majanduskasvuks hindab IMF 4,8 protsenti ning ülejärgmise aasta kasvuks 4,2 protsenti. Viimase 20 aasta jooksul on kasv olnud väiksem, kui selleks aastaks prognoositud kasvunumbrid.