/nginx/o/2010/12/03/477373t1h172c.jpg)
Euroopa Keskpank sekkus üle seitsme kuu taas agressiivselt riigivõlakirjade turgude tegevusse ning üritab anda eurotsooni kriisile otsustavat vastulööki.
Euroopa Keskpank asus agressiivselt finantsturge rahustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaklerite sõnutsi ostis EKP eile 100 miljoni euro suuruste osamaksetega Portugali ja Iiri võlakirju – neli korda varasemast jõulisemalt. Mis omakorda on laenuvõtmise kulutusi Lissaboni ja Dublini jaoks teravalt langetanud ning euroralli käivitanud.
Frankfurdis peetud pressikonverentsil ei soovinud Trichet küll otsesõnu tunnistada, et pank investoritele eurotsooni elujõulisuse tõestamise kampaania oleks käivitanud.
Selle asemel rõhutas ta eurotsooni valitsuste vastutust taastada usaldus riigirahanduste vastu ning andis mõista, et nad peaksid olema valmis vajadusel suurendama omapoolseid Euroopa Liidu päästefondi summasid.
Küll aga tunnistas EKP president seda, et olukord turul on ülimalt pingeline, kinnitades ühtlasi, et keskpanga riigivõlakirjade ostmise kampaaniale ülempiiri ei seata.
Trichet andis mõista, et kasutusele võetakse üllatusmomendile ehitatud strateegia: keskpanga sekkumine saab olema «vastavuses» turgude probleemidega.
Barclays Capitali Euroopa analüütik Julian Callow ütles, et tegemist «ei ole kooskõlastatud vaid pigem taktikalise sekkumisega».
Keskpank alustas riigivõlakirjade ostudega maikuus, eurotsooni kriisi tipphetkedel. Alguses osteti neid kokku väga jõuliselt, kuid järgnevatel nädalatel kahanesid summad märgatavalt ning Saksa keskpanga president Axel Weber – kes inflatsiooniriske kartes programmi vastu oli – kutsus üles seda lõpetama.
Pärast eilset ostulainet langesid 10-aastaste Portugali riigivõlakirjade tootlused enam kui poole protsendi võrra 5,82 protsendi peale, Iiri omad aga enam kui veerandi protsendi jagu 8,30 protsendi tasemele.
Maaklerite sõnutsi näis EKP ehitavat tuletõket Portugali ja Iirimaa ning ülejäänud eurotsooni vahele, Hispaania võlakirju keskpank ei ostnud. Viimaste puhul oleks tulnud programmi ka oluliselt laiendada, kuna Hispaania võlaturg on suur.
Mõned maaklerid olid pettunud, et EKP ei võtnud ette USA-stiilis «kvantitatiivset leevendamist».
Samas ei jäetud keskpangale meelde tuletamata, kuivõrd tundlikud nende sammud poliitilises mõttes on.
Eurotsooni vaeseima ja uusima liikme Slovakkia rahandusminister Ivan Miklos kritiseeris panka turgude likviidsusega üleujutamise eest. Minister ütles, et see samm on vastuolus keskpanga põhimõtetega.
Copyright The Financial Times Limited 2010.