/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/05/06/362225t1h6f8b.jpg)
Tarbija kindlustunde uuring näitab, et inimesed säästavad selle arvelt, et tarbivad vähem ehk jätavad paljud ostud tegemata ka siis, kui raha selleks olemas.
Uuring: pered säästavad tarbimise arvelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur osa peresid ei näe endal lähema 12 kuu jooksul erilisi raha säästmise võimalusi. Täiesti ebatõenäoliseks hindas seda tervelt 35 protsenti küsitletuist ja tõenäoliseks mõnevõrra vähem inimesi ehk 30 protsenti. Täiesti võimatuks hindas oma säästuvõimalused 27 protsenti ja väga tõenäoliseks vaid 6 protsenti.
Üle poole ehk 54 protsenti soovis säästa igaks juhuks ehk tagavaraks, mis on võrreldav raha kogumisega riskifondi. Veidi üle kolmandiku säästab tervisekulutuste katmiseks ja samapalju reisimiseks või puhkuseks. Eluasemekulutuste katmist peab säästmisel silmas 32 protsenti ja kas enda või laste hariduskulusid 31 protsenti.
Laenu võtmise kavatsused on inimestel praegu minimaalsed. Kindlasti soovis seda teha vaid 1 protsent küsitletutest ja 3 protsenti mõtles sellele võimalusele. 86 protsenti teatas kategooriliselt, et ei mingit laenu.
Sellest tegi Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu järelduse, et laenu võetakse üksnes investeeringuteks ja sedagi vaid väga väikeses ulatuses. «Tarku majandusotsuseid pole mõtet edasi lükata, vajalikud ostud tuleks ikka ära teha,» andis ta nõu.
Raha tähtajalisel hoiusel pole tema sõnul mõtet hoida, ses inflatsioon napsab sealt osa ära. Teiseks elavdab tarbimine majandust ja on abiks kodumsitele ettevõtetele.
Uuringu korraldanud konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on säästmine ka järelmaksu või liisinguga ostmine, ehkki inimesed seda niimoodi ei adu.