Eurosse uskujaid on pea samapalju kui kahtlejaid
2. detsember 2010, 15:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbija kindlustunde uuring näitab, et neid, kes usuvad, et euro aitab Eesti majandusarengule kaasa, on vaid mõni protsent enam, kui neid, kes eurosse ei usu.
Nendest, kes uskusid, et järgneva 12 kuu jooksul läheb Eesti riigi majanduse olukord paremaks, arvas 52 protsenti, et euro elavdab majandust. Negatiivselt meelestatutest leidis 47 protsenti, et euro ei elavda meie majandust.
Küsitletud Eesti elanikest leidis vaid 2 protsenti, et aasta pärast on meie majanduse seis palju parem kui praegu, 37 protsenti vastas, et see on siis mõnevõrra parem ja 23 protsenti, et jääb samaks. Mõnevõrra halvemaks hindas olukorra 12 kuu pärast 22 protsenti ja palju halvemaks 6 protsenti.
Negatiivse hinnangu andjatest põhjendas 82 protsenti seda hinnatõusuga ja 67 protsenti sellega, et palgad ei tõuse või isegi langevad, 63 protsenti ei uskunud aga töötuse vähenemisse. Positiivselt meelestatutest uskus 64 protsenti, et pere sissetulekud kasvavad, 36 protsenti lootis, et mõni pereliige saab tööd. Hindade langemisse uskus vaid 7 protsenti küsitletutest.
Konjunktuuriinstituudi juhi Marje Josingu sõnul usub enamik inimesi, et neil isiklikult läheb halvemini kui riigil tervikuna. Vaid 1 protsent uskus, et nende olukord on aasta pärast palju parem, 21 protsenti hindas selle mõnevõrra paremaks ja 41 protsenti umbes samaks. Halvenemist kartis 23 protsenti.