/nginx/o/2008/10/10/82402t1h3d25.jpg)
Eurotsooni päästefond emiteerib jaanuaris võlakirju, andmaks kriisilaene võlgadega kimpus liikmesriikidele. Rahaliidu võlakirjaturgude jaoks on see pöördeline hetk.
Euroala abifond võtab ise laenu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootuste kohaselt saab Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF), millele on omistatud kolmekordse A reiting, kokku 5-8 miljardit eurot. Tegemist on esimese eurotsooni kui sellise poolt väljastatud võlakirjaga.
Raha läheb Iirimaa abistamiseks.
EFSFi juht Klaus Regling ütles Singapuris, et enamik raha laenatakse Euroopast, kuigi suur huvi valitsevat võlakirjade vastu ka Aasia ja Lähis-Ida investorite hulgas – suured riiklikud varafondid kaasa arvatud.
Regling ütles: «Ma olen rääkinud võlakirjadest ümmarguselt 150 suurimale investorile. Enamik võetakse Euroopast. USAst ei võeta eriti palju, kuna USA-l on jooksevkonto puudujääk, nii et neil on endal finantseeringuid vaja.»
EFSF laenab kolme aasta jooksul Iiri abipaketi osana 17,7 miljardit eurot.
Abi hakatakse andma olukorras, kus meeleolu eurotsoonis langeb. Perifeeria laenuintressid on hüpanud rekordilistesse kõrgustesse ning üha rohkem tuntakse muret, et kriis võib levida suurematesse majandustesse nagu Itaalia ja Hispaania.
Regling rõhutas, et EFSFi käsutuses olevad 440 miljardit eurot on piisav summa, et eurotsooni turud käimas hoida.
EFSF võlakirjad peaksid osutuma populaarseteks, kuna pakuvad mitmekesisust lisaks USA riigivõlakirjadele ning Lähis-Ida ja Aasia suurtele varafondidele. Lisaks sellele annavad nad Saksa võlakirjadest kõrgemaid tootlusi ehk intresse.
HSBC Global Asset Managementi vanemstrateeg Philip Poole ütles: «16 eurotsooni riigi poolt garanteeritud võlakirjade maksekatkestuste risk on ülimalt madal, samas aga pakutakse riskivabalt Saksamaast kõrgemaid intresse.»
Pankurid usuvad, et võlakirjad tulevad 50-90 baaspunkti üle Saksa omade.
Saksa investorid on aga hoiatanud, et võlakirjad võivad Saksa turul «platsi puhtaks teha». Saksa võlakirjaturul ilmnesid sel nädalal esimesed eurotsooni kriisist põhjustatud stressi märgid.
Üks fondihaldur ütles: «Milleks osta Saksa võlakirju, kui saad teise võlakirja pealt rohkem intressi ja riske pole?»
EFSF, mis mõnede investorite arvates peab ka Portugali tarvis raha kokku ajama, võib tõrjuda turult välja ka Prantsuse, Itaalia ja Hispaania võlakirjad.
Eurotsooni suurim võlaturg Itaalia peab tuleval aastal emiteerima võlakirju 338 miljardi euro väärtuses, millest vähemalt kolmandik peaks langema esimesse kvartalisse.
Evolution Securitiesi andmetel peavad Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania laenama tuleval aastal finantsturgudelt vastavalt 328, 281 ja 157 miljardit eurot.
Copyright The Financial Times Limited 2010.