Viru maakohus kuulutas eile välja Narvas tegutseva tekstiiliettevõtte Kreenholmi Valduse ASi pankroti, rahuldades ettevõtte Rootsi omaniku Borås Wäfveri taotluse. Väidetavalt on Kreenholmi varast huvitatud mitu investorit, üks neist pakub võimalust tootmist jätkata juba jaanuaris.
Pankrotistunud Kreenholm võib jaanuaris tootmist jätkata
Kreenholmi pankrotihaldur Martin Krupp ütles eile, et tema esialgsel hinnangul on ettevõttel varasid umbes 70 miljoni krooni väärtuses, Kreenholmi võlad moodustavad aga üle 110 miljoni krooni.
Kõige rohkem on Kreenholmil võlgu pankade ees, kaheksa miljonit võlgnetakse soojusfirmale Narva Soojusvõrk, seitse miljonit krooni maksuametile ja sama palju Narva Veele. Praegu on ettevõttes kinni keeratud soojus, vesi ja elekter.
Pärast pankroti väljakuulutamist saavad Kreenholmi rohkem kui 570 töötajat koondamisteate.
Krupi sõnul on ettevõtte varaks seadmed ja laohoone. Vabrikuhoone, kus seadmed asuvad, müüdi koos ülejäänud Kreenholmi kinnisvaraga kolm aastat tagasi ettevõttele Narva Gate OÜ, mille põhiomanikud on ka Borås Wäfveri omanikud.
Krupi sõnul on juba praegu olemas Kreenholmi vara ostmisest huvitatud investorid, kuid konkreetseid nimesid ei soovinud ta öelda.
«On olemas investorid Euroopa Liidust ja endisest Nõukogude Liidust. Üks neist tegi ettepaneku anda ettevõte talle rendile ning ta plaanib tootmise taastada jaanuaris,» rääkis ta.
Pankrotihaldur ei osanud aga öelda, kas pakkumine ka vastu võetakse.
«See on vaid üks võimalikest variantidest. Kreenholmi saatuse üle otsustavad võlausaldajad, esimene koosolek on 16. detsembril. Nemad otsustavad, kas jätkata tegevust või likvideerida vara,» lausus ta.
Krupi sõnul tuleb kaaluda nii võimalust anda ettevõte rendile kui ka ostupakkumisi.
«Praegu ei ole Kreenholmil ei sooja ega elektrit. Tootmise taastamiseks peaks võlausaldajad olema nõus teenuseid taas pakkuma,» rääkis Krupp, kes ei välistanud, et 16. detsembril võidakse vastu võtta ka ettevõtte likvideerimisotsus.
Narva keskerakondlasest linnavolinik Sergei Nikitin teatas eelmisel nädalal volikogu istungil, et tal on kindlad andmed, et jaanuaris hakkab Kreenholm jälle tööle.
«Olen õmblusfirma omanik, tegime Kreenholmiga tihedat koostööd, sellepärast tunnen olukorda hästi,» rääkis ta Postimehele. «Lähiajal võtan ka ise läbirääkimistest osa.»
Nikitini sõnul plaanib Kesk-Aasiast pärit potentsiaalne investor taastada tootmise alguses väiksemas mahus, kui see oli Kreenholmis viimasel ajal, kuid loodab seda tasapisi suurendada.
Kreenholmi omanikud on varem öelnud, et pankroti peamised põhjused on tellimuste vähenemine ja puuvilla hinna tõus.
«Nii palju kui mina tean, uuel investoril toorainega probleeme ei teki. Pealegi ei ole sellist ettevõtet mõtet rendile võtta, kui ei ole tulevikuks ostuplaani,» rääkis Nikitin.