Euroopa Komisjon tõstis Eesti majanduskasvu ootusi
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
29. november 2010, 20:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjon kergitas värskes sügisprognoosis Eesti majanduskasvu ootusi, oodates nüüd selleks aastaks 2,4 ja tulevaks aastaks koguni 4,4 protsendilist sisemajanduse kogutoodangu kasvu.
Komisjoni hinnangul jääb välisnõudlus Eesti majanduse kasvumootoriks ka tuleval ja ületuleval aastal.
Eratarbimise kasv peaks aasta kokkuvõttes näitama positiivse märgiga kasvunumbreid tuleval ja ületuleval aastal, kuid see jääb siiski kriisieelsest tasemest oluliselt madalamaks.
2012.aasta sisemajanduse kogutoodangu kasvuks prognoosib komisjon Eestile 3,5 protsenti.
Kiiret tööpuuduse vähenemist komisjon Eestile ei prognoosi: tänavuselt 17,5 protsendilt peaks see tuleval aastal kahanema 15,1 protsendini ning aastal 2012. olema 13,6 protsendi ehk 2009. aastaga peaaegu samal tasemel.
Euroopa Komisjon märgib sügisprognoosis, et struktuurse tööpuuduse kasvu toidab Eestis ka enneaegne palgasurve. Lisaks näeb komisjon ohtu selles, et majanduslikult aktiivne elanikkond otsib tööd välismaal.
Tänavu 2,7 protsendi tasemele jääv inflatsioon kiireneb komisjoni prognoosi kohaselt tuleval aastal 3,6 protsendini ning 2012. aastal jääb 2,3 protsendi tasemele.
Komisjon märgib ülevaates, et Eesti hinnatõus ei ole põhjustatud mitte ainult üleilmsest toiduainete hinnatõusust, vaid siinsete ettevõtete püüdlustest pärast märkimisväärseid kahjumeid taas oma kasumimarginaali suurendada. Lisaks toetab hinnatõusu turu väiksus ning lühiajaliste lepingute suur osakaal.
Eelarvepuudujääk peaks selle aasta 1 protsendi tasemelt tuleva aasta lõpuks pea kahekordistuma ehk jõudma 1,9 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. 2012. aastaks prognoosib komisjon Eestile 2,7-protsendilist eeslarve puudujääki. Maastrichti kriteeriumide kohaselt on lubatud eelarvepuudujäägi piir 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.