Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on Eestile kasulik kui üleilmsed vastuolud leiavad kiiresti lahenduse.
Eesti pooldab jüaani tugevnemist
Suurte valuutade kursside kohandumisel on oluline roll meid majanduskriisi viinud globaalsete makromajanduslike tasakaalustamatuste vähendamisel. Jooksevkonto ülejäägiga riigid peavad rakendama meetmeid vähendamaks oma sõltuvust ekspordist ja keskenduma rohkem kodumaistele kasvuallikatele. Vaja on suurendada vahetuskursside paindlikkust, mis võimaldaks kooskõlas majanduse fundamentaalnäitajatega nende vahetuskursside tugevnemist.
Nagu kirjutas IMFi peaanalüütik Olivier Blanchard viimases maailmamajanduse ülevaates, eeldab maailmamajanduse tasakaalustatud areng kahte asja – nii riikide siseste kui riikidevaheliste tasakaalustamatuste vähendamist. Riigisiseselt peab toimuma erasektori nõudluse taastumine, kuna avaliku sektori poolsed nõudluse stimuleerimise võimalused ei ole ammendamatud. Riikidevahelises plaanis peab paranema jõukate lääneriikide (eelkõige USA) netoekspordi positsioon arenevate Aasia riikide (eelkõige Hiina) suhtes.
Sel nädalavahetusel toimunud G20 kohtumisel leppisid rahandusministrid ja keskpankade juhid kokku, et hoidutakse konkurentsivõime parandamisest valuutade devalveerimise ehk sisuliselt oma probleemide teiste kaela veeretamise kaudu.
Eesti majandust mõjutavad suurte valuutade vahetuskursside arengud sedavõrd, kuivõrd see mõjutab meie ekspordipartnerite arengut. Pea pool Eesti ekspordist läheb euroga jäigalt seotud valuutadega riikidesse ning kasvava ostujõuga Rootsi veel umbes 15%.
Lisaks umbes 13% ekspordist läheb Venemaale, kus euro suhtes kevadest alates nõrgenenud rubla pole olnud takistuseks 50-protsendilisele ekspordikasvule. Kaugemas plaanis mõjub Eesti majandusele kõige paremini see, kui globaalsed tasakaalustamatused korrigeeritakse.