Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/29/4915851t1ha899.jpg)
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük kasvas detsembris püsivhindades kümme protsenti võrreldes aasta varasema detsembriga.
Detsembris jaemüügi kasv kiirenes, teatas statistikaamet. Novembris kasvas jaemüük aastavõrdluses kuus protsenti.
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük küündis detsembris 0,51 miljardi euroni, seega jättis iga elanik statistikaameti arvutuste kohaselt kuu jooksul kauplustesse keskmiselt 390 eurot.
Jaemüük tööstuskaupade kauplustes kasvas detsembris aastaga 18 protsenti, märksa kiiremini kui novembris (aastakasv 11 protsenti). Müük suurenes kõigil tegevusaladel, aga enim kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade ning muude sarnaste kaupadega (kasv 46 protsenti).
30 protsenti suurenes jaemüük posti või interneti teel ning 29 protsenti kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük). Detsembris pöördus taas tõusule ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade, ehitusmaterjalide, tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite jaemüük.
Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes detsembris kolm protsenti võrreldes aasta varasema detsembriga. Mootorikütuse jaemüük kasvas detsembris aastaga üheksa protsenti.
Võrreldes novembriga suurenes jaemüük detsembris ligi veerandi, 24 protsenti. Statistikaameti hinnangul on see tavapärane tõus detsembris, mil toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes detsembris aastaga seitse protsenti ja küündis 584 miljoni euroni.
Esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük mullu ligi 5,2 miljardit eurot, kasvades püsivhindades kaheksa protsenti võrreldes varasema aastaga.
Sitatistikaameti teatel lõpetab amet tänavu eraldi müügitulu andmete kogumise ning hakkab statistika koostamisel lähtuma maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonidest. Ameti selgitusel väheneb nii ettevõtjate aruandluskoormus ja statistikaameti kulu andmete kogumisele ning samas suureneb administratiivandmete kasutamine.