Nii mõnegi inimese elu ja vara saatus võib sõltuda punastest plastmassist koonusest, mis tähistavad tuletõrjeveevõtu kohti.
Tasub teada – miks on tänavatel punased koonused
«Hüdrandid jagunevad maapealseteks ja maa-alusteks. Maapealsete hüdrantide puhul on nähtav tavaolukorras ainult punane kaitsekate,» rääkis päästeameti tuleohutuse järelevalve osakonna ekspert Margus Piik. Maa-aluse hüdrandi puhul ei ole visuaalselt võimalik hüdranti leida, kuna see peidus kaevus ja leitav on ta tänu lähedal asuvale viidale.
Piik selgitas, et tuletõrjeveevärk rajatakse kustutus- ja päästetööde kiirendamiseks ning tõhustamiseks nii ehitise sees kui selle ümbruses. «Tuletõrje veevajadus tuleb kindlaks määrata igal konkreetsel juhul eraldi, sõltuvalt hoonestuse või ladustamise iseloomust,» selgitas päästeametnik. Ehitise vajaliku kustutusveena käsitletakse ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega, tehisveekogu, tuletõrjeveereservuaari või looduslikku veekogu.
«Linna või asula piirkondades saab ehitise tuletõrje veevarustusena eelkõige kasutada ühisveevärki koos tuletõrjehüdrantidega. Seda juhul, kui ühisveevõrk on juba rajatud ning see tagab vajaliku kustutusvee vooluhulga kättesaamise,» rääkis Piik.
Objektidel või piirkondades, kus puudub ühisveevõrk või on vajadus suurema kustutusvee vooluhulga järele, on otstarbekas rajada tehisveekogu või tuletõrjeveereservuaar või kasutada läheduses paiknevat looduslikku veekogu.
«Tulekahju kustutamine võib nõuda suurt kustutusvee vooluhulka näiteks juhul, kui tegemist on tööstus- või laohoonega, kus tulekahju korral on suurem põlemiskoormus või kui ehitise territooriumil ladustatakse suures koguses põlevmaterjali vms. Samuti tuleb arvestada, et igal pool ei pruugi olla rajatud ühisveevõrku või on see majanduslikult ebaotstarbekas,» ütles Piik
Ametnikul on igasuguse ehitise tuletõrje veevarustuse osas oluline, et tuletõrje veevõtukoht asuks ehitisest nõutavas kauguses ning tulekahju korral ja selle kustutusaja jooksul oleks tagatud vajalik kustutusvee vooluhulk.