Pensionäride liit: me ei tea, milline on elu aastal 2060

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht Andres Ergma rõhutab eakate kaasamise vajadust. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu juht Andres Ergma ütles riigi pensionireformi plaani kommenteerides, et pigem tulebki pensioniiga tõsta sujuvalt, aga samas on raske prognoosida, milline on elu aastal 2060.

Jõutud on arvamusele, et pärast pensionile minekut võiks keskmine eluiga olla umbes 15 aastat. Et aastal 2040 võiks olla pensioniiga juba 70. Inimesed elavad ju praegu kauem küll, aga küsimus on, kui palju on tervena elatud aastaid.

Pensioniea tõstmine peab olema selline, mis arvestaks olemasoleva elanikkonna ressurssi ehk elamis- ja terviseressurssi. Ma muidugi ei tea, milline on elu 2060. aastal. Üldse on väga raske nii pika perspektiiviga midagi arvata. Aga kui on küsimus, kas tõsta seda iga järsku või sujuvalt, siis pigem ikka sujuvalt.

Miinimumpensioni seadmine elatusmiinimumiga samale tasemele ei ole piisav. Sellega ei ole võimalik mingit jätkusuutlikku elamist korraldada. Toit, eluase ja rohud – ning siis peaks inimene kogu aeg kodus olema, sest millelegi muule ta ei saaks kulutada. Kui elada linna ääres ja oleks vaja poodi sõita, siis ei oleks see juba võimalik. On küll rida lisatoetusi, nagu toimetulekutoetus, plaanis on aastast 2017 kehtestada üksi elava pensionäri toetus (115 eurot aastas – toim), aga igal juhul on seda vähe.

Pensioni asendusmäär on Lääne-Euroopas 60 protsenti netopalgast, mis tal on sellel hetkel, mil ta pensionile jääb. Isegi uue pensionireformiga jääb see meil ikkagi kuhugi 35–40 protsendi juurde. Nii et midagi kardinaalselt siin ei muutu.

Tekib ka küsimus, mis see teine pensionisammas meile õieti annab. Kas sinna pandud vahendid on hästi investeeritud, kas sellel on oluline mõte 40 aasta pärast? See reform ei käsitle teist sammast, aga minu arvates peaks neid asju vaatama kompleksselt. Siis oleks sellel tegevusel parem tulemus.

Paindliku pensioni süsteem ehk võimalus minna pensionile, see katkestada ja tööle tagasi minna tuletab meelde nõukogudeaegset juttu, et kõigepealt tahaks pensionile minna ja siis alles pärast seda tööle. See tundub rohkem anekdoodina.