Möödunud aasta algul lõi internetis laineid elukutseline pesapallimängija Daniel Norris. Aastaid tagasi, täpsemalt 2011, tegi tollal 18aastane mees lepingu Toronto Blue Jaysi klubiga. Koos lepinguga tuli arvestatav püsipalk, sellele lisaks kohe kätte kaks miljonit dollarit boonust. Enamik noori kulutaks selle raha tõenäoliselt luksusele. Daniel aga soetas Volkswageni 1978. aasta mikrobussi. Just sellesama, mis oli hipiliikumise üks sümboleid ning on kesksel kohal muuhulgas «Scooby Doo» multikas.
Daniel Norris ei ostnud seda väikest bussi mitte ainult ringisõitmiseks, vaid ka seal elamiseks. Eelmise aasta hakul oli Danieli koduks endiselt sama mikrobuss ning mees õnnelikum kui eales varem. «Ma eelistan lihtsat eluviisi,» mainib ta napisõnaliselt.
Oma mobiilsele kodule, millega mees hooaja vaheaegadel mööda Ameerikat ringi rändab, on ta soetanud päikesepaneelid, voodi ja veel mõned lisad. «Mul on siin päikeseenergial töötav väike köök, kus ise toitu valmistan,» ütles ta väljaandele American Baseball.
Van lifestyle on eriti levinud muidugi soojema kliimaga paikades, kus autos ööbides ei pea muretsema jäätuva nina pärast. Surfarid tulevad esimesena meelde. Kui mikrobussides elavad hipsterid on tavaliselt muretud maailma näha ihkavad vallalised, siis põhjamaades eelistavad maht-universaale pigem suuremad pered, kus autosse on vaja pakkida neli või rohkem last. Laadid suusad, lumelauad, kelgud ja naerusuud peale ning sõit talverõõme nautima võib alata!
Legendaarse mikrobussiga võrreldes on tänapäeva mahtuniversaalid ja väikebussid muidugi kui öö ja päev. Need on täis mugavusi ning neid on võimalik kohandada väga erinevateks olukordadeks ja vajadusteks. Müügisalongist veerevad need tavaliselt välja suhteliselt universaalsetena, mõelduna kas inimeste või kaupade veoks, kuid samas on võimalik sõidukit suurel määral ümber ehitada, et see vastaks ka spetsiifilisematele nõudmistele. Olgem ausad – tavalisse sedaani ikka kööki sisse ei ehita. Aga mahtuniversaali juba ehitab.