Iga viie aasta tagant analüüsib riik, kas meie pensionisüsteem on rahanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik, ning nüüd on selle kohta taas valmimas värske raport. Lisaks lubas valitsus oma tegevusprogrammis kaaluda paindliku pensioniea juurutamist ning pensioni baasosa kiiremat tõstmist – seda ülesannet on ministeeriumid viimasel aastal nii huvirühmadega kohtudes kui ka Exceli tabeleid analüüsides täitnud.
Tellijale
Riik muudab taas pensionisüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi konkreetsete muudatusettepanekuteni jõutakse alles pärast valitsuse vastavat otsust, on suund võetud paindlikkusele. Selleks et hoida pensione ametnike keeles «adekvaatsena», tuleb Selgise sõnul näiteks tõenäoliselt tõsta pensioniiga.
Eestis jõudis tänavu nii naiste kui ka meeste pensioniiga võrdsele tasemele ehk 63 eluaastale. 2010. aastal tehtud poliitilise otsuse järgi tõuseb see aastaks 2026 aga 65 eluaastale. Seda Selgise sõnul enam muutma ei peaks. Küll aga võiks pärast seda ehk alates 2027. aastast kaaluda pensioniea sidumist oodatava elueaga, mis on üsna levinud ka teistes riikides (nt Taanis, Hollandis, Soomes, Itaalias).