/nginx/o/2013/03/19/1645828t1h9a8e.jpg)
Möödunud aastal tehti Eestis päevas keskmiselt miljon sularahata makset kogukäibega 400 miljonit eurot, teatas Eesti Pank. Varasema aastaga võrreldes kasvas maksete arv viis protsenti, käive aga vähenes kuus protsenti.
Sularahata maksete arv kasvas mullu, aga kogusumma vähenes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigist riigisisestest maksetest kaks kolmandikku ehk 63 protsenti olid mullu eraisikute algatatud kaardimaksed. Maksete kogukäibest moodustasid need aga Eesti Panga statistika kohaselt vaid 2,5 protsenti.
Kui eraisikute algatatud maksete arv kasvas mullu aastavõrdluses kaardimaksete toel kuus protsenti, siis käive vähenes samal ajal viis protsenti, peamiselt internetipanga maksekorralduste käibe vähenemise tõttu.
Maksete kogukäibest 76 protsenti olid ettevõtete algatatud maksed internetipangas ja muudes äriüksustele pakutavates andmesidekanalites. Maksete arvust moodustasid need maksed 13 protsenti.
«Nii eraisikute kui ka ettevõtete sularahata maksete arv on pidevalt suurenenud, kuid maksete käive on olnud märksa heitlikum,» kommenteeris Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Tiina Soosalu. «Peale üldise majandusaktiivsuse mõjutab ettevõtete käivet ka üksikute suuremate ettevõtete tegevus.»