/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/10/16/84120t1h0316.jpg)
Teisipäeval IT kolledži rektori kohusetätjaks määratud Linnar Viigi sõnul on Eestis lisaks olemasolevatele kohe tööd vähemalt 1000-le IT-spetsialistile, kuid nende koolitamiseks napib raha.
Viik: Eestis on kohe tööd veel vähemalt 1000-le IT-spetsialistile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viik rääkis BNSile antud intervjuus, et tööturul on nõudlus IT-spetsialistide järgi väga suur. «Tööpakkumisi on rohkem kui inimesi, kes neid ametikohti võiks täita. Hinnanguliselt tahetakse lisaks 7000-8000-le juba IT turul töötavale spetsialistile juurde saada kohe ja praegu vähemalt 1000,» rääkis Viik.
Ta tõdes, et haridussüsteem ei ole aga selline, mis annab spetsialiste kohe ja praegu. IT-hariduse paremaks koordineerimiseks ja turustamiseks on Viigi sõnul kavas asutada IT akadeemia.
IT akadeemia idee arendamise memorandumi allkirjastasid möödunud aastal Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli, TTÜ ja IT kolledži rekotorid koos infotehnoloogia ettevõtete esindajatega. Viigi sõnul järgneb sellele memorandum ühele kohe lähipäevil memorandum kaks, milles needsamad osapooled on ka kokku leppinud ja praegu allkirjastavad.
«IT akadeemiast on saanud oma elu elav meem vähemalt IT ja kõrgharidusmaastikul,» nentis Viik. Tema sõnul on IT akadeemia idee arenduse käigus on jõutud tõdemuseni, et tänapäevase ja nii avaliku kui erasektori nõudmistele vastava IT-hariduse andmiseks Eestis ei piisa ainult olemasoleva haridussüsteemi muutmisest või ülikoolidele raha juurde andmisest vaid vaja on mõlemat.
«Minimaalne, milles on praguseks kokku lepitud on, et sellesama IT kolledži omaniku juurde, Eesti Infotehnoloogia sihtasutuse juurde, luuakse IT akadeemia ümarlaud. Seal hakkavad siis kolm suuremat ülikooli koos IT kolledžiga ja IT-firmad juba konkreetsemalt rääkima, mida tuleks teha,» rääkis Viik.
Viigi sõnul peab ülikoolide vahel tekkima senisest tihedam õppekavade integreerimine. Senisele kolmele-neljale tekib juurde kaks-kolm rahvusvahelist õppekava, mis on IT kõrghariduse vallas rahvusvaheliselt konkreetses nišis.
«Selle juurde sellist suurt mahtu uue õppehoone või uue institutsiooni näol ma ei näe kuskilt tekkimas. Selleks ei ole ei ülikoolide poolset valmisolekut ega finantse,» nentis Viik. IT akadeemia saab tema sõnul lähiaastatel olema ühisõppekavade loomeinstrument ja ühise turustamise instrument, mitte uus asutus, instutsioon ja maja.
«IT akadeemia idee arendamise käigus jõuti välja numbrini, kus iga-aastase täiendava tuhande inimese vastuvõtmiseks, rahvusvahelisel tasandil õpetamiseks ja tööturul välja toomiseks tehtav investeering peaks jääma 200 miljoni Eesti krooni suurusjärku,» rääkis Viik.
Ta nentis, et sellist summat ei ole ei valitsusel ega ühelgi teisel osapoolel praegu lauale panna. «Aga see on indikaator selle kohta, milline on praegu rahvusvahelisel tasandil kõrghariduse hind.»