Aserbaidžaani «naftasurfar» Alijev kaardistamata vetel

Urho Meister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aserbaidžaani president Ilham Alijev
Aserbaidžaani president Ilham Alijev Foto: SCANPIX

Sellist sõitu naftabuumi lainel nagu Aserbaidžaani liider Ilham Alijev on nautinud väga vähesed, kirjutab Financial Times.

Oma isa Heidar Alijevi ameti Aserbaidžaani presidendina võttis Ilham Alijev üle aastal 2003 – just siis, kui naftahinnad said tiivad.

Järgnenud kümnendi küllus kujundas Bakuust midagi Kaspia mere Dubai sarnast ning süstis aseritesse veendumuse, et tähtis koht maailmaareenil on tagatud.

Tänaseks on Aserbaidžaani naftabuum pidurite krigisedes seiskunud. Pärast kuid kestnud eitusfaasi naftahinna languse mõjude suhtes laskis keskpank rahvusvaluuta manati USA dollari küljest lahti ning rahalt pudenes otsekohe enam kui kolmandik väärtusest.

Seepeale piiras keskpank tehinguid välisvaluutaga ning lisas sellele meetmele läinud nädalal kapitalikontrollid ehk maksu valuutaekspordilt.

Ootamatult pöördunud olukord kujutab Alijevile suurimat väljakutset, mida ta iial on kogenud.

Regioonides on puhkenud protestid tõusvate hindade ja töötuse pärast. Autokraatliku riigi jaoks on see harv ja ehmatav nähtus ning valitsus on vapustatud.

«Aserbaidžaanile on see uus faas. Näib, et nad ei ole edasiseks valmis,» ütles Carnegie Maailmarahu Fondi vaatleja Thomas de Waal. «Osaliselt on tegemist fenomeniga, kus juhil läks elu järjest paremaks ja paremaks ning ta elas oma mullis ümbritsetuna inimestest, kes tema narratiivi kaasa kiitsid.»

Tagasi üles