Professor selgitab, kuidas mõjub sula majadele

Sulavesi võib lisaks maja katusele ohustada ka fassaadi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Sulailma mõju ehitistele selgitas lühidalt TTÜ ehitusprofessor Jarek Kurnitski, kes sulailma saabudes tuletab meelde, et oluline on vihmaveerennide, torustike, veesülitite ja äravoolukaevude korrasolek.

Sulailm mõjutab katuseid

Sula muudab lume raskeks ning temperatuuri kiire tõusuga võib katustelt alla kukkuda suur kogus lund ja jääd. Praegused lumekoormused ei ole veel suured, tehniliselt korras katuste puhul midagi teha vaja ei ole. Lumel ei ole kukkumise ohtu, kui katused on varustatud lumetõketega või seesmise veeäravooluga. Ka jalakäijatel tasub ülespoole vaadata – isegi aknapleki pealt võib suur lumetükk alla sadada, rääkimata kehvas korras katuste äärte alt rippuvatest jääpurikatest või lume liikumahakkamisest.

Kas sula mõjutab ka muid ehituskonstruktsioone?

Praegused koormused võivad olla ohtlikud täispuhutavatele spordihallidele, üks selline kukkus juba Helsingis kokku. Samuti kehvemas tehnilises seisundis katustele. Halvemal juhul võib terve hoone kokku kukkuda, selline oht on näiteks vanade mahajäetud hoonete puhul.

Mida tuleks lumise katusega teha?

Lund tasub eemaldada tuisanud ja kuhjunud aladelt. Kui hakkab sulama, sajab vihma või lörtsi, siis muutub lumi raskeks ning vee kogunemisel võib muutuda koormus mitmekordseks. Oluline on, et veeäravoolud töötaksid (tavaliselt sulatuskaablid), et vesi ei koguneks katustele ja saaks ära voolata.

Oluline on ka vihmaveerennide, torustike, veesülitite ja äravoolukaevude korrasolek. Kui vesi voolab või pritsib näiteks krohvitud fassaadi peale, jäätub ja sulab, siis krohv laguneb kiiresti.