Ülerõivastes leiduvad ohtlikud kemikaalid teevad tootjatele peavalu

Sportimisel kasutatavad üleriided on sageli immutatud mürgiste kemikaalidega. Foto: Mihkel Maripuu

Selged jõed, rammusad aasad ja metsikud maastikud – just nende piltidega teevad tootjad oma rõivastele reklaami möödunud pühapäeval Münchenis alanud spordimessil ISPO, kuigi keskkonnakaitseorganisatsioonide sõnul aitavad just nemad kõige rohkem kaasa nende koosluste hävimisele.

Keskkonnakaitse organisatsioon Greenpeace on juba aastaid rääkinud sellest, et veekindlad joped, püksid ja seljakotid sisaldavad ohtlikke kemikaale. Seetõttu on kuni 27. jaanuarini Münchenis toimuval spordimessil IPSO uutest orgaanilistest materjalidest toodetud keskkonnasõbralikud rõivad oluline teema. «Nõudlus keskkonnasõbralike riiete vastu kasvab pidevalt,» sõnas IPSO korraldusmeeskonda kuuluv Corinna Feicht.

Messilt võib leida nii mõnegi nutika lahendusega välja tulnud tootja. Spordirõivaste tootjate kõige olulisemal kohtumisel tutvustavad näiteks kaks ettevõtet materjale, mis sisaldavad suhkru tootmise kõrvalsaadusteks olevaid melasse. Ettevõte Picture Organic Clothing näitab ka kiivrit, mis on toodetud maisitaimedest ja vanadest autopaneelidest.

Missuguseid ohtlikke aineid ülerõivastes kasutatakse?

Ülerõivaste tootmiseks kasutavad paljud tootjad perflooritud kemikaale, mille abil pudeneb riietelt ära vesi ja mustus. Nii jäävad riided ka pideva niiskuse käes kuivaks ja kergeks. See ei ole aga sugugi meelt mööda keskkonnaaktivistidele.

«Ülerõivaste tootmisel vabanevad perflooritud kemikaalide molekulid, mis levivad atmosfääri ja merehoovuste kaudu tervel Maal ja jõuavad ka tööstusest eemal asuvatesse piirkondadesse,» hoiatab Greenpeace. Keskkonnaaktivistid leidsid neist kemikaalidest jälgi isegi vee- ja lumeproovidest, mis võeti Hiinast, inimasustusest kaugel asuvast Shangri-La mäestikualalt, Venemaalt Altai mäestikust ja Tšiilis asuvast Torres-del-Paine’i rahvuspargist.

Kas need kemikaalid on ka inimestele ohtlikud?

Perflooritud kemikaalid kumuleeruvad toiduahelas ja nii mõndagi neist kahtlustatakse vähi tekitamises. «Need kemikaalid jäävad aastakümneteks loodusesse ja jõuavad meie kehasse joogivee ja toidu kaudu,» selgitab Greenpeace. Neid leidub väidetavalt nii jääkarude maksas kui ka inimeste veres ja emapiimas, mida joovad väikesed beebid. Seetõttu nõuab organisatsioon juba aastaid nende ainete keelustamist.

Miks perflooritud kemikaale endiselt kasutatakse?

Perflooritud kemikaalide kasutamist põhjendatakse sellega, et alternatiive on vähe. Sellegipoolest on Saksamaa tootjad lubanud 2020. aastaks nende ainete kasutamisest loobuda. «Vetthülgavate omaduste saavutamiseks on tänapäeval ka häid keskkonnasõbralikke lahendusi,» ütles Benedikt Tröster ülarõivaid tootvast ettevõttest Vaude.

Alternatiivide puuduseks olevat aga see, et need ei toimi nii hästi kui perflooritud kemikaalid: mustus, õli ja vesi ei pudene neilt nii hästi maha. Probleeme tekitab Trösteri sõnul ka toodete pesemine. «Pärast kaht või kolme pesukorda võib juhtuda, et riiet tuleb vetthülgavate omaduste säilitamiseks uuesti kemikaalidega immutada,» ütles Tröster. Vaude on enda sõnul juba perflooritud kemikaalideta materjale edukalt katsetanud, kuid valmis rõivad kukkusid testil siiski läbi, sest nende ülemine kiht imas endasse vett

Missugused on võimalikud alternatiivid?

Ettevõte Gore tutvustas mõne aja eest esimest korda riietust, mille veekindel membraan asub rõiva pinnal, mitte – nii nagu tavaliselt – veel ühe kangakihi all. «Kui membraan asub väljaspool, siis saab kasutada selle loomulikke vetthülgavaid omadusi,» selgitas ettevõtte pressiesindaja Anja Herberg.

Tavaliselt kaitseb ülerõivaste veekindlat membraani veel üks riidekiht, et rõivastesse ei tekkiks kergesti auke. Selle ülemise rõivakihi keskkonnasõbralik tootmine on praegu tootjate jaoks suurim probleem. Kui töödelda rõivaid keskkonnasõbralikult, siis saab rõivaste ülemine kiht küll veekindlaks, kuid selle pind on katsudes jäik ja raske.