/nginx/o/2016/01/25/4902685t1h5d11.jpg)
Tänavu veebruarist jõustuv mootorikütuste aktsiisitõus suurendab Statoili jaamades bensiiniliitri jaehinda koos käibemaksuga 5 senti ning diislikütuse hinda koguni 6,5 senti.
Esmaspäevast kerkib kütusehind
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viimased poolteist aastat langenud toornafta hind aitab küll vähendada maksutõusu mõju lõpptarbijale, kuid tuleb arvestada, et nafta edasine hind on prognoosimatu,» sõnas märkis Statoil Fuel & Retail Eesti ASi mootorikütuste tootejuht Indrek Sassi. Kuna mootorikütuste aktsiisimäärad kasvavad Eestis ka järgneval kahel aastal, muutuvad kütusehinnad Eestis regiooni kallimateks.
«Järgnevad kuud näitavad, kui palju transpordifirmade kaugsõidu veoautosid hakkab tankima madalamate aktsiisimääradega Lätis ja Leedus ehk milliseks kujuneb mootorikütuste aktsiisi tegelik laekumine,» lausus Sassi. Ta lisas, et Eestis 1. veebruarist 14 protsenti tõusev diislikütuse aktsiisimäär viib diislikütuse jaehinnad 6-10 sendise erinevuseni võrreldes Läti ja Leeduga.
«Arvestades konkurentsiolukorda transpordisektoris, liigub suur osa rahvusvahelisi vedusid teostavaid ettevõtteid oma kütuse tankimisega Lätti, Leetu ja Poola,» rääkis Sassi. Ta ütles, et kindlasti saab hoogu ka piirialade elanike poolt naaberriigi külastamine, eesmärgiga tankida soodsamat diislikütust, sest kuus senti liitrilt odavam kütus ahvatleb paljusid.
Aktsiisitõus jätkub ka järgnevatel aastatel – 1. jaanuaril 2017 ja 1. jaanuaril 2018 lisandub mootorikütuste aktsiisidele veel kümme protsenti. «2018. aasta alguseks kasvab mootoribensiini aktsiis 33 protsenti ning diislikütuse aktsiisimäär 38 protsenti võrreldes hetkel kehtiva aktsiisiga,» lausus Sassi, kelle sõnul ainuüksi aktsiisitõusust tulenevalt tõuseb jaehind koos käibemaksuga kolme aasta jooksul umbes 18 senti.
Kuni 2014. aastani oli kütuseaktsiisi laekumine selgelt seotud Eesti teede heakorraga – 75 protsenti kütuseaktsiisist läks Eesti teede ehitusse ja korrashoidu, kuid nüüdseks on teedesse investeeritav rahasumma kütuseaktsiisist lahti seotud.