/nginx/o/2016/01/25/4902603t1hf36c.jpg)
Lukoili asepresidendi Leonid Feduni sõnul võib Venemaa naftat eksportivate riikide ühendusega OPEC kokku leppida tootmismahu vähendamises.
Lukoili asejuht: Venemaa võib OPECiga tootmiskärpes kokku leppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fedun rääkis ITAR-TASSile antud intervjuus, et praeguse hinnakonjuktuuri tingimustes on ebaratsionaalne püüelda uute tootmisrekordite poole. «Minu hinnangul on praktika iga hinna eest turgu naftaga üle ujutada ebaõige, sest poole aasta või aasta pärast on võimalik seda juba müüa kaks korda kallimalt,» ütles ta. «Venemaa firmadel on olemas korralik likviidsusvaru, me ei ole ei võlgade ega muude kohustustega üle koormatud. Seepärast tuleb turule anda vaid see kogus naftat, mis ei pingesta firma ja riigi eelarvet ega samas avalda turule täiendavat survet.»
Fedun prognoosis sel aastal mullu rekordiliseks kerkinud Venemaa naftatoodangu vähenemist. «Ootasime seda juba 2015. aastal, aga seda ei juhtunud - devalveerumise, aga ka aktiivse puurimise tõttu mõne firma poolt. Püstitasime järjekordse rekordi, aga kordan, et see ei ole parim vahend majanduse seisu parandamiseks,» rääkis ta. «Parem müüa üks barrel naftat 50 dollariga kui kaks, aga vähem kui 30 dollariga.»
«Minu hinnangul on Venemaal vajalik, juhul kui selline poliitiline otsus tehakse, töötada koos OPECiga pakkumise vähendamiseks turul,» ütles Fedun.
Feduni sõnul loodab ta väga, et OPEC asub pakkumist piirama. «See, mis juhtus siis, kui kartell otsustas mitte kehtestada tootmiskvooti, meenutas suure loomakarja põgenemist tulekahju eest, kui kõik hüppavad alla, aru saamata, mis sünnib,» lausus ta.
Enamiku maailma turul pakutava nafta tasuvuspiir on Feduni sõnul üle 30 dollari barrel. «Kui hind püsib sel tasemel piisavalt kaua, siis naftat enam lihtsalt pole. Tekib defitsiit ja pakkumise tugev kukkumine.»
Fedun rääkis, et kildanafta ammutajad ehk frakkijad, kelle turult väljasurumiseks OPEC hinnasõda alustas, on osutunud hinnalangusele oodatust enam vastupanu eri finantsinstrumentidega riskide maandamise tõttu. «Keegi ei oodanud, et Ameerika firmad suudavad leida niivõrd laia finantstoetuse. Selgus, et pea pool toodangust oli riskimaandusinstrumentidega kaetud. Finantsinstitutsioonid maksid Ameerika firmadele iga päev peale 150 miljonit dollarit, selle juures oli neil aga ka 20 dollarilise barrelihinna juures tootmine kasumlik. Ja nii kogu 2015. aasta.»
Kui OPEC poleks otsustanud hinnasõda alustada, toodaks USA Feduni sõnul praegu mitte 9,2 miljonit barrelit päevas, vaid 10,5 miljonit. «Ja siis oleks turu olukord veel raskem,» märkis ta.
Feduni hinnangul ootab OPEC nüüd, mil frakkijate riskimaanduslepingud aeguvad; selle järel pole frakkijad 50-60 dollarise hinna juures enam konkurentsivõimelised. «Seetõttu tuleb kukkumine. Aasta alguses lahkub turult mahtu umbes 600 000 barrelit päevas,» ütles ta.
«Kui OPEC on veendunud, et suutis oma turuosa kaitsta, võivad nad vastu võtta otsuse tootmist piirata. See võib juhtuda OPECi järgmisel istungil mais või suvel. Pärast seda näeme kiirelt taastuvaid hindu,» lisas Lukoili asejuht.
Feduni hinnangul jäävad frakkijatest turule 20-30 firmat, professionaalid, kelle kogutoodang ulatub 4-5 miljoni barrelini päevas, kuid sealt enam ei kasva. Arktiliste projektide kohta ütles Lukoili asepresident aga, et neid ei taaskäivitata isegi ilmselt 2030ndatel. «Nende projektide juurde naastakse vaid juhul, kui midagi Pärsia lahel juhtub,» sõnas ta.