/nginx/o/2009/03/26/154180t1hde91.jpg)
Saksa valitsus tõrjus igasugused ettepanekud suurendada Euroopa 440 miljardi euro suurust finantsstabiilsuse fondi, mille rahandusministrid maikuus euroala hädaliste väljaaitamiseks kokku panid.
Berliin: päästefondi suurendada ei tohi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mis Saksa valitsusse puutub, siis ei ole see küsimus isegi üldse päevakorras,» ütles valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert. «Keegi pole sellest meile isegi rääkinud. Kõik arutelud toimuvad olemasoleva summa raames.»
Seiberti avaldus tulenes meediakajastustest, nagu oleks Euroopa Komisjon teinud Saksa valitsusele ettepaneku päästefondi kahekordistada, kindlustamaks küllaldaste summade olemasolu juhuks kui Hispaania ja Portugal abi peaksid otsima.
Spekulatsioonid läksid liikvele pärast seda, kui Euroopa Keskpanga juhatuse liige ja Saksa keskpanga president Axel Weber ütles kolmapäeval kuulajaskonnale Pariisis, et vajadusel võib fondi suurendada.
«750 miljardit eurot on igal juhul küllalt veenmaks turgusid, et euro vastu suunatud rünnakud ei oma edu. Kui aga sellest ei piisa, paneme raha juurde,» ütles ta.
Number 750 miljardit tuleb sellest, et sinna hulka on arvatud ka 250 miljardit eurot Rahvusvahelise Valuutafondi poolt ning Euroopa Komisjoni 60 miljardi euro suurune Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism.
Weber ütles ka seda, et kui Kreeka, Iirimaa, Portugal ja Hispaania järgneva kolme aasta jooksul juhtumisi riigilaenu rahastamisega toime ei peaks tulema – mida ta nimetas kujuteldamatuks – oleks neil tarvis 1,07 triljonit eurot. Mis oleks vaid veidi enam, kui olemasolevad summad, sealhulgas 750 miljardi euro fond, 110 miljardit Kreeka abi ja need 65 miljardit, mille eest Euroopa Keskpank riigivõlakirju on ostnud.
Igal juhul ilmneb asetleidnud episoodist mure, et ELil ei pruugi olla käepärast piisavalt raha, kui kriis Iirimaalt edasi Portugali ja Hispaaniasse levib.
Mõlema viimatimainitu laenuintressid on kõrgel ja kerkivad vaatamata sellele, et Iiri pakett pühapäeva õhtul välja kuulutati.
Euroopa Komisjon eitas lähenemiskatseid Berliinile.
«See on absoluutselt vale,» ütles majandusvoliniku Olli Rehni pressiesindaja Amadeu Altafaj Tardio.
Ta märkis, et komisjon on Luksemburgis baseeruva päästefondi suhtes vaid vaatleja rollis, et fondil on oma tegevjuht ja et fond otsib raha riiklikest varafondidest ja teistelt investoritelt – ning seda 16 eurotsooni valitsuse garantiide alusel.
Copyright The Financial Times Limited 2010.