Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/01/24/4900921t1h3489.jpg)
Riigi täitmata lubadused, ootamatud raskused kohaliku pädeva tööjõu leidmisel ning välismaalaste soovimatus Eestisse tööle tulla. Vene omanikega rahvusvahelise haardega Singapuri IT-ettevõtte Acronis väidab, et just nendel põhjustel loobusid nad juba alustatud suurest investeeringust Eestisse.
Kõik algas 2014. aastal väga paljulubavalt. Andmekaitsele spetsialiseerunud venelastest omanikega rahvusvaheline IT-ettevõte Acronis teatas, et loob Eestisse oma teise arenduskeskuse, kus pidi tööle hakkama 100–150 inseneri. Acronise asutajad Sergei Beloussov ja Stanislav Protassov käisid Eestis ning jagasid optimistlikke intervjuusid.
Eesti on juba mitu aastat teinud tõsist lobitööd IT-ettevõtete riiki toomiseks. Väga aktiivselt oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsinud selliseid firmasid just Venemaalt. «Meil on umbes kuus-seitse analoogset ettevõtet hetkel n-ö ootejärjekorras. Acronis on neist ehk esimesi, kellelt ootame juba konkreetseid samme Eestisse arenduskeskuse asutamisel,» rääkis EASi välisesindaja Venemaal Jaan Heinsoo aasta tagasi.
Eelmise aasta lõpus selgus aga, et 90 riigis viit miljonit klienti omava Acronise suured plaanid on Eestis liiva jooksmas, kuigi firma ise seda esialgu ei kommenteerinud.
Nüüd nõustus Acronise ametlik esindaja kinnitama, et nende Eesti-plaanidel on kriips peal, ning rääkima selle põhjustest.
«Tänaseks on kõik varem Eestisse ümber asunud Acronise töötajad sõitnud tagasi Venemaale,» ütles firma kommunikatsioonidirektor Katja Turtseva nädal tagasi Postimehele.
Ärritav piirikontroll
Turtseva tõi välja neli põhjust, miks Acronis loobus Eestisse laienemise kavatsustest.
«Kahjuks hakati osasid meie võtmetöötajaid iga kord sissesõidul Eestisse piiril väga kaua kontrollima. Andmata jäigi rahaline abi, mida meile arenduskeskuse avamisel lubati. Me ei leidnud kohalike spetsialistide seast piisaval hulgal potentsiaalseid töötajaid meie R&D (arenduskeskus – J. P.) jaoks, aga eurooplased ei avaldanud piisavalt optimismi Eestisse kolimise suhtes,» loetles Turtseva.
Acronise väitel oli neil EASiga kokkulepe, et arenduskeskuse avamisel saavad nad Eesti riigilt pool miljonit eurot toetust. Aasta tagasi esitas Acronis Estonia OÜ EASile toetuse saamiseks ka ametliku taotluse. «EAS saatis meile ka ametliku kinnituse, et taotlus on läbi vaadatud ning et komitee suhtus taotlusse positiivselt, mis tähendab, et toetusraha saadakse lähemas tulevikus,» väitis Turtseva. «Kahjuks sellega aga kõik piirdus ning toetusraha me ei saanudki.»
EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg eitas, et Acronisele oli lubatud kindlasti toetust anda. «Acronise puhul oli toetuse menetlemine küllaltki pikk, ja kuna me ei näinud, et ettevõte suudab eesmärgid nii lühikese aja jooksul saavutada, siis jäi toetus välja andmata,» selgitas Tomberg.
Mis puudutab tööjõuprobleeme, siis esialgu plaanitud sajast töötajast, kellest oleks piisanud Acronise arenduskeskuse avamiseks, pidi vaid 20 tulema Venemaalt. 40 inimest plaanis Acronis palgata Eestist ning veel sama palju mujalt maailmast.
Eesti piirivalve väga üksikasjalikust ja aeganõudvast lähenemisest Venemaa ärireisijatele on Postimehele rääkinud mitmed Vene ärimehed. Isegi suhteliselt suured investeeringud Eestisse ei päästa neid väga põhjalikust kontrollist igakordsel riiki sisenemisel, mis on nii mõnedki neist vähemalt sõnades pannud kahetsema Eestisse investeerimisest.
Hanno Tombergi sõnul on EAS teadlik Acronise töötajatega seotud juhtumitest piiril, kuid ta ei osanud neid kommenteerida. «Sellele tuleb vastust küsida nendelt ametkondadelt,» lausus ta.
Acronise kommunikatsioonidirektori sõnul võib öelda, et kuigi sõnades neid väga toetati Eestisse investeerimisel ning räägiti suurepärastest võimalustest, siis praktikas nad erilist toetust ja mõistmist Eestist ei leidnud.
«Acronise jaoks ei olnudki see kogemus võib-olla mitte eriliselt kohutav, aga see ei olnud ka piisavalt meeldiv, et jätkata jõu, aja ja raha raiskamist (Eestis),» ütles Katja Turtseva.
Tomberg kinnitas, et EAS tegi kõik endast oleneva, et Acronis looks Eestisse oma tarkvara arenduskeskuse. «Nägime Acronises Eesti jaoks olulist investeeringut. Aitasime kaasa ka sellele, et Acronise Eestisse kolivad töötajad siin vajalikud elamisload saaksid. Lisaks aitas Acronise Eestisse toomisele kaasa ka Eesti IT-kogukond,» ütles Tomberg.
Valik Singapuri kasuks
Tulemus oli aga ikkagi see, et Eestisse mõeldud arenduskeskuse otsustas Acronis lõppkokkuvõttes luua Singapuri, kus asub ka firma peakontor. Singapuri kasuks rääkis Turtseva sõnul sealsete võimude tuntav toetus, sõbralikum suhtumine, hea haridussüsteem ning maailma juhtivate ülikoolide olemasolu.
Turtseva kinnitusel kavatses Acronise kolme aasta jooksul investeerida Eestisse iga aasta 10–20 miljonit eurot. Eesti mõistes on tegemist suure investeeringuga, mis nüüd läks jäädavalt Singapuri.
Acronise Eestis taandumise taustal toonitas EAS, et Acronisega samal ajal siia investeerinud Sergei Beloussovi teisel IT-firmal Parallels tegutseb Ülemiste Citys edukalt tarkvara arenduskeskus. Parallels on üks maailma juhtivaid pilvetehnoloogiaga tegelevaid IT-firmasid.
Parallelsi asepresident Nikolai Dobrovolski kiitis hiljuti ajakirjas Kommersant-Dengi Tallinna olusid. «Tallinn on meie jaoks eelkõige ligipääs Venemaa jaoks haruldastele spetsialistidele, kellel on mitmeaastane kogemus globaalsete toodete loomisel. Tallinna on parimad spetsialistid valmis kolima, Moskvasse aga mitte,» rääkis Dobrovolski Acronise esindajale hoopis vastupidist juttu.