Päevatoimetaja:
Sander Silm

Annus kulutab maadevahetusprotsessile hiigelsummasid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Laura Raus
Copy
Toomas Annus.
Toomas Annus. Foto: Toomas Huik

Toomas Annuse AS Järvevana maksis maadevahetusega seotud kriminaalasja õigusabikuludena jaanuarist septembri lõpuni ligi miljon krooni.


Firma moodustus jagunemisel ASist Järvevana, mille tulemusena eraldati ning anti üle ASile Merko Ehitus kogu ehitusettevõtte majandustegevusega seotud vara. Järvevana tegevuse ainsaks eesmärgiks on ettevõtte ning aktsionäride huvide kaitsmine pikaleveninud maadevahetuse kriminaalasjas.

Järvevana teatas börsile, et selle ainsaks arvestatavaks sissetulekuks on ettevõtte likviidsete varade paigutamisest teenitav finantstulu, mis üheksa kuuga ulatus 2,4 miljoni kroonini. Ettevõtte arvestatavaimaks kuluallikaks on maadevahetusega seotud kriminaalasjast tulenevad õigusabikulud, mis moodustavad üheksa kuu 2,7 miljoni krooni suurustest üldhalduskuludest 39 protsenti. Jaanuarist septembri lõpuni sai Järvevana puhaskahjumit 331 000 krooni.

Riigiprokuratuur esitas Järvevanale ja Annusele süüdistusakti maadevahetuse kriminaalasjas mullu aprillis. Järvevana, mille ainus töötaja ja suuromanik on Annus, peab esitatud süüdistusi alusetuks.

Ajavahemikku oktoober kuni detsember on kohus planeerinud 13 istungipäeva, mille käigus kuulatakse üle viimane süüdistuse tunnistaja ja avaldatakse prokuratuuri dokumentaalseid tõendeid. Kohtuprotsessi järgmise aasta menetlusgraafik on paika pandud kuni 28. aprillini, kui 14 planeeritud istungipäeva käigus kuulatakse üle kümneid kaitsja tunnistajaid ja avaldatakse hulgaliselt kaitsja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid.

Eelduslikult jõutakse esimese astme kohtuotsuseni 2011. aastal. Protsess võib Järvevana sõnul aga osutuda väga pikaajaliseks, kuna Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lisaks on võimalik pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse.

Tagasi üles