Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tööinspektsioon: maksmist saab nõuda, kui koolituskulud on ebamõistlikult suured

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeli Miidla-Vanatalu
Meeli Miidla-Vanatalu Foto: Mihkel Maripuu

Vastamaks küsimusele, kas tööandja võib nõuda töötajalt koolituskulude tasumist, tuleb täpsemalt vaadelda tööandja ja töötaja kohustusi töösuhetes.

Kui töötajaga on juba sõlmitud tööleping ja ta saadetakse koolitusele, siis on tööandjal töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punkti 5 alusel kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus. Sealjuures peab ta kandma koolituse kulud ja säilitama töötajale koolituse ajaks keskmise töötasu.

Konkreetsel juhul nõutakse esimese ohvitserina tööle asujalt koolituse läbimist, mis võimaldab tal juhtida teatud tüüpi lennuvahendit. Seega saab öelda, et see on tööülesannete täitmiseks hädavajalik ning tööandja ei saa nõuda, et töötaja kannaks koolituskulud ise. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et oskused ja loa konkreetse lennukiga lennata saab töötaja ehk tal on võimalus pärast koolitust suunduda ka teise tööandja juurde tööle, mis tähendab koolitusega seotud kulu juba kandnud tööandjale sisuliselt otsest kahju.

Tagasi üles