/nginx/o/2016/01/22/4895973t1h8a1c.jpg)
Eestis avastati möödunud aastal 400 võltsitud europangatähte, võrdluseks 2014. aastal leiti ringlusest 481 võltsitud eurokupüüri. Seega aastaga vähenes võltsingute arv 17 protsenti.
Eestis leitud valeraha hulk on vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis avastati kõige rohkem 50- ja 20-euroseid pangatähti (69 protsenti võltsingute koguarvust), vastavalt 180 ja 96 võltsingut, mis on võrreldav 2014. aastaga. Kõige enam vähenes eelmisel aastal 500- ja 100-euroste võltsingute arv.
Euroalas tervikuna moodustavad 83 protsenti võltsingutest 20- ja 50-eurosed pangatähed, mida on umbes samas suurusjärgus aasta varasemaga võrreldes. Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas.
Eesti Pank juhib tähelepanu, et ehtsat pangatähte on võimalik igal inimesel ära tunda, kui kasutada lihtsaid võtteid pangatähe turvaelementide tuvastamiseks. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada või kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Pangatähe turvaelemente ja nende tuvastamise viise on kirjeldatud Euroopa Keskpanga veebilehel ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel.
Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on kindel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.
Eurosüsteemil on kohustus kaitsta europangatähtede terviklikkust ja edendada pidevalt pangatähtede tootmise tehnoloogiat. Teise seeria europangatähtede kasutuselevõtt muudab pangatähed veelgi turvalisemaks ja aitab säilitada üldsuse silmis ühisraha usaldusväärsust.