Aasta puitehitise peaauhinna pälvis suvemaja Muhus

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Tüüri suvemaja Muhus.
Mihkel Tüüri suvemaja Muhus. Foto: Eesti Metsatööstuse Liit

Konkursi «Aasta puitehitis 2010» peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.


Tüür saab kultuurkapitalilt 30 000 krooni. Tema suvemaja Muhu saarel on žürii hinnangul ehituselt väga originaalne. Selle seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esile tõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali, teatas metsatööstuse liit.

Tüür ütles, et mõte ehitada suvemaja just nii pärineb lapsepõlvest, kui isa toodud märjad lauad sai laotud riitadesse kuivama ning riitade vahele tekkis lastele mõnus mängukoht. Mõned aastad tagasi oli Tüüri sõbral sama olukord, kus märjad lauad tuli panna kuivama riita ning just siis tekkiski Tüüril mõte, et miks mitte ehitadagi maja samal viisil – ladudes prussid üksteise otsa riita ja lisaks seintele teha sama ka katuse puhul.

Ära märkis žürii kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus žüriid oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus žürii hinnangul eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.

Võistlusel anti välja ka rida eripreemiaid, igaühe suuruseks 10 000 krooni. Vineeri eripreemia pani välja UPM Kymmene Otepää AS ja selle saaja on arhitekt Tiit Trummal suvemaja eest Hiiumaal. Vineeri rolliks selles majas on olla ühenduslüliks vanu talumaju meenutava välisilme ja kaasaegse sisemuse vahel, kasutatud on mitmeid uudseid ja leidlikke lahendusi.

AS Rait poolt välja antav puidust fassaadilahenduste eripreemia läheb harva lihtsalt voodrilaua kasutajatele. Sel aastal sai auhinna arhitektuuribüroo Salto Sõmeru vallamaja fassaadilahenduse eest. Triibulistest puitlippidest lainetava fassaadi loomisel said nad inspiratsiooni maja kõrval olevast viljapõllust ja jätkasid puitlippide motiiviga ka hoone sisemuses.

Liimpuidu eriauhinna pani välja OÜ Peetri Puit ja selle saajaks on arhitekt Kiur Lootus Pärnu Vallikraavi jalakäijate silla eest. Ehkki silla hädavajalikkus linlaste jalavaeva vähendajana tundus žüriile mõneti kaheldav, on sild ise hästi teostatud ja õhtuses efektses valguslahenduses kahtlemata pilku püüdev. Pealegi ei ole Eestist teada kaarkonstruktsioonis sildasid, mille kandev kaar on ühtlasi jalakäijate käiguteeks.

Aasta puitehitise võistlusega liitus esmakordselt ka puitmajatootjate liit, kelle auhind parimale tehasemajale läheb küll mitte arhitektile, vaid maja tootjale ja hinnataksegi eelkõige ehituskvaliteeti. Esimese tehasemaja auhinna saajaks osutus AS Matek ja nende toodetud Sauga valla Tammiste lasteaed. Selle auhinna kandidaatide vaagimisel osales žüriis puitmajatootjate liidu esindaja, edaspidi on kavas moodustada oma žürii.

Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti. «Võrreldes eelmiste aastatega on esitatud hoonete hulgas rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja enam tähelepanu on pühendatud energiasäästule,» ütles Puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop.

Puuinfo ja metsatööstuse liit selgitasid möödunud aastal valminud ehitiste hulgast puitarhitektuuri auhindade saajaid kaheksandat korda. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles