Tasub teada: mida arvestada kasutatud auto ostul

Kasutatud auto ostul tasub uurida, kas sõiduk on töökorras ega vaja lähiajal remonditöid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tallinna Tehnikakõrgkooli autonduse lektor Sven Andresen kirjutab TKTK blogis, millised punktid tuleks kindlasti läbi mõelda, kui on plaanis soetada kasutatud auto.

1. Mõtle läbi, kui kauaks plaanid auto osta.

Autot soetades tuleb endale aru anda, kui kaua ja mis otstarbel autot kasutatakse. Kasutatud autode puhul tuleb mõista, et igavesti kestvaid asju ei ole. Kallim auto peab tõenäoliselt ka kauem vastu. Kui aga autot on vaja teatud etapiks (näiteks suveperioodiks), siis võib tema seisukord ka vähe nigelam olla.

2. Veendu, et auto seisukord on selline, nagu kuulutuses lubatud.

See olukord võib tekkida, kui tellida auto internetikeskkonnast, välismaalt või ka oksjoniautode puhul. Näiteks väljaspoolt Euroopast tellides ei pruugi sugugi kindel olla, et pildil kujutatud ja reaalselt ostetav auto on ikka sama. On olnud juhtumeid, kus piltidel on kõik kena, kuid kohale jõudes selgub, et autol esineb näiteks mõlke, mida pildil polnud kujutatud.

3. Uuri automüüja tausta.

Kui kaks eraisikut sooritavad ostu-müügi tehingut, siis püüa teha kindlaks, miks endine omanik tahab üldse autot müüa. See on vajalik selleks, et ei tekiks olukorda, kus ostja avastab, et auto on müüdud olukorras, kus tulevased remonttööd ületavad planeeritud tööde mahu.

Hõlpsam oleks tegelikult auto osta mitte eraisiku, vaid autosid müüva ettevõtte käest. Kasutatud autode müügiga tekivad teatud kohustused - eriti olukorras, kus deklareeritakse, et tegu on tehniliselt kontrollitud autoga. Teatud aja jooksul on vastutus automüüjal. Kui selle jooksul selgub, et auto ei püsi hästi teel või veepump lekib, siis on müüjal kohustus need kulud enda peale võtta.

4. Vaata üle kindlustusjuhtumid.

Eesti liikluskindlustuse fondi leheküljelt saad kontrollida sõiduki liikluskahjusid. Liikluskahjude kontrolli tulemus näitab sõiduki osalemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumis.

Samas tuleb ka meeles pidada, et on harv vedamine leida pruugitud autot, mis on täiesti kriimudeta ja on enamiku aja seisnud peremehe soojas garaažis. Tahes-tahtmata tekivad sõidukil ajapikku kulumisjäljed. Küsimus on aga selles, et kas need juhtumid on olnud tõsised ja suurte kindlustuskahjudega.

5. Sõlmi ostu-müügi leping.

Hea oleks vormistada ostu-müügi leping, kuhu automüüja saab lisasse kirjutada kõik sõiduki teadaolevad kahjustused. Nii on kõigil osapooltel selge, mis seisukorras auto üle antakse. Sellisel juhul on müüja igati korralikult ostjat informeerinud ja hilisemaid pretensioone ei saa ka tekkida. Õige lepinguvormi leiab autoregistri koduleheküljelt.

6. Kaasa auto hindamisse spetsialist.

Kesiste teadmiste korral on kaval kaasata spetsialist, kes aitab auto seisukorda hinnata. Ideaalis võiks minna koos automüüjaga näiteks ülevaatuspunkti või hooldusteenindusse. Seal on objektiivne inimene, kes väikse summa eest teeb kindlaks, kas autoga on kõik korras. Seal on võimalik auto tõstukile panna ning ka spetsialistiga nõu pidada, kas autol esinevad näiteks mudelile tüüpilised rikked.

7. Teosta turvaseadmete kontroll.

See on ülioluline, kuna turvavarustus on väga kallis ning seda hiljem välja vahetada oleks rahakotile paras löök. Tuleb vaadata, et turvapadjad ei oleks avanenud, istmete küljeturvapadjad ei oleks kaetud katetega ning nendes ei oleks õmblusi. Siin aitab jällegi liikluskindlustuse fond, kus saab kontrollida, kui suures õnnetuses on auto osalenud. Kui on olnud tõsisem külg- või tagantkokkupõrge, siis tuleks kindlasti vahetada turvavööd.

8. Hinda, millised on plaanilised remonditööd.

Mootori hammasrihma, süüteküünalde, piduriketaste või kõrgepingejuhtmete vahetus kuuluvad plaaniliste profülaktiliste remonditööde hulka, mida peab aegajalt tegema. Tuleks veenduda, et auto müümine ei langeks juhuslikult sinna perioodi, kus uus omanik peab kõik need tööd enda kanda võtma. Nii läheb auto hind kallimaks, kui algselt arvestatud. Seega peab vaatama auto läbisõitu ning uurima hooldusraamatut, kus saab selgeks, millised tööd peab lähitulevikus ette võtma.

Artiklit saab täismahus lugeda Tallinna Tehnikakõrgkooli blogist.